R, 31.03.2023

Apteeker selgitab, mis tekitab kevadväsimust

Ly-Marleen Tamme
, Terviseportaali reporter
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kevadväsimus võib olla tingitud vitamiinipuudusest.
Kevadväsimus võib olla tingitud vitamiinipuudusest. Foto: Shutterstock

Pikk ja pime talv mõjub väsitavalt ning seetõttu tunnevad paljud kevade saabudes, et on energiast tühjad. Kuidas tervist turgutada, mida süüa ja palju liikuda, selgitab Suur-Pärnu Benu apteegi proviisor-juhataja Alexandra Sauskina.

Kevadkuudel pöörduvad inimesed sageli apteeki väsimuse ja madala energiataseme kaebustega. «Tegelikkuses sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei ole, ent ometi tunnevad paljud inimesed kevade alguses sümptomeid, mida on hakatud kevadväsimuseks kutsuma,» räägib Sauskina.

Apteeker nimetab kevadväsimuse sümptomeid, nagu madal energiatase, unehäired, keskendumisraskused ning muutused söögiisu ja kehakaaluga. 

Proviisori sõnul võib kevadise väsimustunde põhjus olla pikalt kestnud päikesevalguse nappus ja talve järel tekkinud vitamiinide puudus. «Talvel sisaldab eestlaste toidulaud vähem värsket puu- ja köögivilja kui suvel või sügisel, mil kodumaiseid aiasaadusi on laialt valida,» märgib apteeker. Ta lisab, et mitmekülgne toitumine on kogu aasta vältel vitamiinipuuduse ennetamisel esmatähtis.

Sauskina soovitab talvel ja kevadel tarbida kodumaist juurvilja ja paprikat, sest neis säilib C-vitamiin kõige paremini. «Kui aga toidulaud on kesisem ja C-vitamiinist puudus, siis võiks vaadata C-vitamiini preparaatide poole ehk võtta neid juurde toidulisanditena.»

Teine sagedane kevadine puudujääk tekib organismis päikesevalguse vähesusest. «Meie laiuskraadidel soovitame inimestel kompenseerida sügisest kevadeni päikesevalguse puudusest tingitud D-vitamiini puudujääki toidulisanditega,» kõneleb Sauskina. Proviisori sõnul võiks kaaluda ka seleeni sisaldava toidulisandi kuuri. «Eesti mullad on seleenivaesed ning toiduga me enamasti piisavalt seleeni ei saa.» Sauskina sõnul võitleb seleen organismis oksüdatiivse stressi vastu, toetab immuunsust, kaitseb rakke ja pidurdab nende vananemist. Piisav seleenisisaldus aitab ka organismil viirushaigustest kergemini jagu saada.

Tähtis on liikumine ja stressist hoidumine. «Lisaks vitamiinide puudujäägi kompenseerimisele aitavad kevadväsimusest hoiduda mõõdukas ja regulaarne füüsiline koormus, stressi vältimine ja korralik puhkamine – ehk kõik see, mis moodustab tervisliku eluviisi,» rõhutab Sauskina. Ta tõdeb, et vähene liikumine võib organismi energiataset langetada.

3 harjumust, mis hoiavad kevadväsimuse eemal:

  • Toitu tervislikult! Jälgi, et menüüs oleks rohkelt puu- ja köögivilju ning ära unusta juua vett (6–8 klaasi päevas).
  • Liigu piisavalt! Liigu iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus ja kogu õhtuks 10 000 sammu.
  • Hoidu stressist! Lõõgastu ning naudi ja pea tähtsaks oma vaba aega.

Vitamiinidest pakatavaid taimi võib kevadisel ajal ise korjata:  

  • Karulauku saab korjata aprilli lõpus ning seda kasutatakse nii salatites, maitsevõides, suppides kui ka pestoks tehes. Tugev maitse aitab parandada seedimist ja puhastab keha kahjulikest mikroobidest. Tasub teada, et karulaugus leidub 15–20 korda rohkem C-vitamiini kui sidrunis.
  • Kasemahl on täis vitamiine ja kasulikke mineraalaineid. Mahl kustutab hästi janu, aga ka kiirendab ainevahetust, väljutab jääkaineid ja parandab vereloomet.
  • Nõges võtab väsimuse, annab jõudu ning sisaldab C-vitamiini, kaltsiumit, rauda ja kaaliumit. Taimest kasutatakse peamiselt lehti, et teha neist teed, suppi või salatit. Lisaks leevendab nõges põletikke ja tugevdab verd.
  • Jänesekapsas on taim, mida ilmselt kõik on metsas käies suhu pistnud. Taim on väga C-vitamiini rikas. Jänesekapsa lehtedest saab valmistada rohelist võid, kastmeid, külmsuppe ja salateid.

Allikas: puhkaeestis.ee

Artikkel ilmus esimest korda 10.05.2022.

Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Märksõnad
Tagasi üles