Puudega laste tugiteenused muutuvad peagi kättesaadavamaks

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Foto: Remo Tõnismäe

Järgmisest aastast muutub omavalitsustel (KOV) lihtsamaks võimalike abivajavate peredeni jõudmine, paindlikumaks muutub raske ja sügava puudega lastele mõeldud tugiteenuste toetusfondi kasutamine ning selle aasta maist lihtsustub abivahendite kättesaamine.

Riigikogu võttis 13. aprillil vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mille eesmärk on parandada ka erivajadusega laste perede olukorda.

«Erivajadusega laste vanemad on rõhutanud vajadust, et nad ei peaks olema riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel info vahendajad, vaid riigi ja KOV-i vahel toimuks automaatne andmete vahetamine ning seejärel saavad abivajavad pered tuge ilma, et nad seda ise igalt poolt küsima peaksid,» ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sotsiaalkaitseministri sõnul sai 2021. aasta teenusedisaini protsessis ja töötubades, kuhu olid kaasatud ka erivajadusega laste vanemad, kinnitust et paljudel juhtudel on lapsele tugiteenuste pakkumine endiselt seotud puude raskusastmega, mitte lapse tegeliku abivajadusega. «Sageli jäid puudeta või keskmise puudega lapsed ilma tugiteenustest, mille osutamist riik läbi toetusfondi toetab ning selleks laiendasime seadust, et KOV-i tugiteenuseid saaksid ka need lapsed, kellel on keskmine puue või kellele pole puuet tuvastatud, kuid vanematel on sellegipoolest suur hoolduskoormus ja lapsel abivajadus.»

Jaanuarist 2023 jõustub lastekaitseseaduse muudatus, millega hakatakse edastama KOV-i töötajatele andmeid nende laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet. Uuest aastast käsitletakse last, kellele on taotletud puude raskusastet, abivajava lapsena ja automaatse andmevahetusega tekib KOV-i lastekaitsetöötajal õigus võimalikke abivajavaid peresid juba ennetavalt abistada. Pärast riigilt puude andmete saamist, tuleb KOV-il hinnata perede võimalikku abivajadust ning pakkuda teenuseid ja tuge, mis aitavad ennetada abivajaduse süvenemist. KOV-i töötaja saab vajadusel pere suunata ja nõustada erinevate riigi teenuste ja toetuste saamisel.

Järgmise aasta algusest muutub paindlikumaks ka raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenuste pakkumiseks mõeldud KOV-ile eraldatava toetusfondi vahendite kasutamine. Seaduse jõustumisel võimaldatakse omavalitsusel toetust kasutada senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Toetuse kasutamine muudetakse paindlikumaks, et paremini toetada abivajava lapse ja pere toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ja vähendada perede hoolduskoormust ka juhul, kui lapse puude otsus on lõppenud või pole korduvtaotlemisel enam puuet tuvastatud.

1. maist jõustus seadusemuudatus, millega viidi sotsiaalkaitseministri määrusesse selliste abivahendite loetelu, mis on seotud igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahenditega, mida on inimesel vaja enne puude tuvastamist või töövõime hindamist, näiteks silmaprotees. Muudatus võimaldab vajadusel kiiremini täiendada määrust selliste abivahenditega, mis on vajalikud enne puude tuvastamist või töövõime hindamist. Edaspidi on võimalik kõiki ala- ja ülajäsemeproteese ning proteesihülsse saada SKA abivahendite loetelu alusel ning nende abivahendite saamise eelduseks ei ole enam puude raskusastme tuvastamine ega vähenenud töövõime, mis lihtsustab ala- ja ülajäsemeproteeside kättesaadavust neid vajavatele inimestele.

8. maist saavad 16-17-aastased vähenenud töövõimega lapsed abivahendeid samasuguse riigi soodustusega nagu samas vanuses puude raskusastmega lapsed, see tähendab 90-protsendilise soodustusega. Kuni 18-aastaste puude raskusastmega ja 16-17-aastaste vähenenud töövõimega laste abivahendi saamise piirmäär seadis varem 16-17-aastased vähenenud töövõimega lapsed võrreldes samas vanuses puude raskusastmega inimestega ebavõrdsesse olukorda.