Mis ohustab noore naise südant?

Kui küsida, milline on globaalselt naiste kõige ohtlikum südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor, siis selleks on kõrge vererõhk. Meestega võrreldes on naiste kõrgvererõhktõbi sagedamini aladiagnoositud ja alaravitud.

Sageli tuuakse vererõhu kõrgenemise põhjenduseks stressi ja muid faktoreid, kuid selle taga võib peituda veel diagnoosimata krooniline kõrgvererõhktõbi, mis vajab püsiravi. Loomulikult tasub arvestada, et krooniline stress soodustab kõrge vererõhu kujunemist.

Mida teeb stress meie veresoontega? Stress mõjub ebasoodsalt nii südame autonoomsele närvisüsteemile kui põletiku- ja tromboosifaktoritele, tõstab vererõhku ja pulsisagedust, häirib immuunsüsteemi tegevust. Selle tulemusena kujuneb südames elektriline ebastabiilsus, mis viib rütmihäirete tekkimisele, tekib südamelihase hapnikunälgus ja võib rebeneda aterosklerootiline naast südame veresoontes koos trombide ladestumisega (mis põhjustab südameinfarkti).

Peame pöörama tähelepanu sotsiaalmajanduslikele faktoritele, kui räägime südame-veresoonkonna riskide kaardistamisest. Näiteks teevad naised palju ka öötööd ja see suurendab nii südameinfarkti kui rütmihäirete riski (kodade virvendusarütmia).

Ka tasub teada oma vereplasma lipiidide ehk vererasvade väärtusi. Perekondlik hüperkolesteroleemia on noortel naistel 2,5 korda võimsam südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor kui kõrgevererõhktõbi, diabeet või suitsetamine. Eestis on praegu olemas võimalused teha geenitesti, et perekondlikku hüperkolesteroleemiat diagnoosida. Tulemuste ooteaeg võib küll ulatuda kahe kuuni, aga kindlasti tasub test teha, kui kolesterooliväärtused on väga kõrged ja on kahtlus geneetiliselt määratud haigusele.

Ohud enne menopausi

Üldistatult võib öelda, et südame-veresoonkonnahaigused, nagu infarkt ja kõrgvererõhktõbi, tekivad naistel umbes 10 aastat hiljem kui meestel. Traditsioonilised südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktorid naistel enne menopausi on järgmised: diabeet, metaboolne sündroom, kõrgenenud vererõhk, nn õunatüüpi rasvumine, düslipideemia, suitsetamine ja krooniline neeruhaigus. Lisaks märgitakse tugevat seost südame isheemiatõvega nendel noortel naistel, kellel esineb perekonnas südame-veresoonkonnahaigusi (infarkt emal ja/või õdedel).

Noortel ja keskealistel naistel tuuakse välja ka mittetraditsioonilised riskifaktorid, milleks on depressioon, vaimne stress (ärevus, psühhosotsiaalne stress), madal sotsiaalmajanduslik staatus ja madal haridustase.

Euroopa südame-veresoonkonnahaiguste ennetusjuhend toob välja ka selle, et autoimmuunhaigused, nagu süsteemne luupus ja reumatoidartriit, seostuvad kiirenenud ateroskleroosiga ja südame pisiveresoonte kahjustusega.

Soospetsiifilised riskifaktorid noortel ja keskealistel naistel on mitmepalgelised. Nendeks on polütsüstiliste munasarjade sündroom, enneaegne menopaus ja mitmed raseduse ajal esinenud ebasoodsad muutused — diabeet, kõrgenenud vererõhk ja pre-eklampsia esinemine raseduse ajal. Naistel on kirjeldatud rasedusaegse kõrge vererõhuga arterite suuremat jäikust, hilisemas elus esineb neil sagedamini südame isheemiatõve ja südamepuudulikkust, südameklappide kahjustusi ja tekib kolm korda sagedamini vaskulaarset dementsust.

Rasedusaegne pre-eklampsia on südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor, kuid nõrgema tugevusega kui diabeet, suitsetamine ja kõrge vererõhk. Samas on noortel naistel oluline teada, et varajane pre-eklampsia, mis kujuneb umbes 20ndal rasedusnädalal, on ohtlikum riskifaktor kui vererõhuhaigus, diabeet või suitsetamine.

Riskitegur pre-eklampsia

Pre-eklampsiaga naiste risk järgnevatel kümnenditel tekkiva südame isheemiatõve, insuldi ja venoosse tromboembolismi tekkeks on kaks korda kõrgem kui ilma selleta. Enneaegse sünnitusega suureneb pre-eklampsiaga rasedatel südame-veresookonnahaiguste risk tervelt 9,5 korda. Rasedusaegne ehk gestatsioondiabeet seostub varjatult kulgeva ateroskleroosiga sünnitusele järgnevatel aastatel ja seda võib hinnata ateroskleroosi varajaseks riskifaktoriks. See seos ei sõltu naise vanusest, küll võivad ebasoodsete muutuste kujunemist veresoontes soodustada suurem kehakaal, kõrgenenud vererõhk ja insuliinresistentsus.

Tüsistustega kulgenud rasedust (kaasuvalt pre-eklampsia, gestatsioondiabeet, kõrge vererõhk) soovitatakse vaadelda kui «stress-testi», millega annab endast varajaselt märku juba olemasolev veresoonestiku, eeskätt selle sisekasta toimimishäire ja ebasoodsad muutused ainevahetuses. Vastavalt väärivad need naised edasises elus kõrgendatud tähelepanu ja kontrolli südame isheemiatõve ja teiste südame-veresookonnahaiguste kujunemise suhtes.

Fookusesse on tõstetud ka muud raseduse ja sünnitusega seotud faktorid, mis suurendavad noorte naiste hilisemaid riske südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks. Nõnda on risk umbes kaks korda kõrgem enneaegse sünnituse korral (enne 37ndat rasedusnädalat).

Südame-veresoonkonnahaiguste risk on kõrgem, kui esinevad korduvad enneaegsed sünnitused ja nendel, kellel enneaegne sünnitus tekib varasemas perioodis (enne 34. rasedusnädalat). Naistel, kel on esinenud raseduse katkemist ja surnultsünnitusi, on kaks korda sagedamini südameinfarkti, ajuinsulte ja neerudega seotud vererõhu kõrgenemist. Risk suureneb raseduste korduvate katkemiste korral veelgi. Euroopa viimane südame-veresoonkonnahaiguste ennetusjuhend 2021. aastast soovitab, et naisi, kellel on esinenud enneaegseid sünnitusi või surnultsünde, peaks skriinima kõrgenenud vererõhu ja diabeedi suhtes.

Kindlasti peab rasedusaegse kõrge vererõhu või kõrge veresuhkruga naiste analüüse ja mõõtmisi kordama järgnevatel kuudel ja naised ise peavad saama teadlikuks nende kõrgemast südame-veresoonkonnahaiguste riskist kogu ülejäänud eluks. Selles alarühmas on ennetusnõustamine riskide osas ülioluline.