Uuringus selgusid neli peamist tüsistust, mille toob kaasa rasvumine

PM Tervis
Copy
Rasvumine on haiguste oluline riskitegur.
Rasvumine on haiguste oluline riskitegur. Foto: Shutterstock

Euroopa inimeste rasvumist käsitleval kongressil ette kantud Ühendkuningriigi teadlaste uurimuse tulemustest selgus, et vaid neljandikul rasvunuist ei tekkinud selle tõttu tüsistusi, vahendab Eesti Arstide liidu ajakiri Eesti Arst. 

Programmi käigus koguti andmeid täiskasvanud rasvunud isikute (kehamassiindeks KMI 30 kg/m2 või suurem) kohta Prantsusmaalt, Itaaliast, Saksamaalt, Hispaaniast, Rootsist ja Ühendkuningriigist. Analüüsiti 1850 isiku andmeid, keskmine vanus oli 53 aastat. Neist 56 protsendil oli KMI 30–34, 27 protsedil oli KMI 35–39 ja 17 protsedil üle 40 kg/m2.

Neist 79 protseti olid viimase aasta jooksul püüdnud oma kehakaalu langetada: 72 protseti kalorivaese dieediga, 22 protseti füüsilise aktiivsuse suurendamisega, 12 protseti kasutasid erinevaid ravimeid. Bariaatrilise operatsiooniga olid nõustunud vähesed. Kirjeldatud kehakaalu langetamise meetoditega õnnestus vaid 20 protsendil saavutada kliiniliselt oluliseks hinnatud kaalulangus – viis protsenti või enam. Neist kolmandik saavutas kaalulanguse ravimeid kasutades. Kolmandikul uuritutest kehakaal hoopis suurenes aasta jooksul viie protsendi võrra või enam, vaatamata kasutatud kaalulangetamise meetoditele.

Enam kui 25 protsendil uuritutest kaasnes rasvumisega kolm või rohkem tüsistust, vaid 25 protsendil neist rasvumise tüsistusi ei olnud. Sagedamini esinenud tüsistused olid arteriaalne hüpertensioon (39 protsenti), düslipideemia (23 protsenti), teist tüüpi diabeet (18 protsenti) ja osteoartroos (16 protsenti). 

WHO hinnangul on rasvumine Euroopas saavutamas epideemia mõõtmeid: 59 protsenti täiskasvanuist ning üks laps kolmest on ülekaaluline või rasvunud. Rasvumise tõttu sureb WHO Euroopa regioonis igal aastal 1,5 miljonit inimest.

 
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles