Suve lahutamatu osa on grillipeod. Pidurdamatu söömine ja joomine võib panna maksale paraja põntsu. Miks on maksa hea tervis oluline ja kuidas seda suvistel pidustustel hoida, räägib SYNLABi laboriarst dr Irina Utenko.
Millist mõju avaldab grillihooaeg maksale?
Maks on meie nii-öelda puhastusjaam, mille põhiülesanne on organismist kahjulike ainete kõrvaldamine. «Maks on võimeline ühe minuti jooksul neutraliseerima umbes miljon toksilist ainet,» räägib dr Utenko. Maksas toodetakse suur osa kehale vajalikest ainetest. Lisaks on maks kui isiklik ladu mitmetele vitamiinidele ja mineraalidele.
Muutused maksas mõjutavad kogu organismi toimimist ning maksa funktsioonide häirumine võib kaasa tuua haigusi. «Kui maksas esinevaid muutusi ei ravita, viib see maksakahjustuseni, tsirroosini (maksarakkude kärbumine ning asendumine sidekoega) ja harvadel juhtudel maksavähi tekkeni välja,» räägib arst ja lisab, et maksal tuleb silm peal hoida ja seda liigsete mürkidega mitte kurnata.
Ohud ja sümptomid
Enamik maksahaigusi algab ja kulgeb aastaid ilma sümptomiteta, mistõttu tavaliselt inimene seda varakult ei märka. Ka maksatsirroos võib areneda inimesele märkamata. Võivad esineda üldised kaebused: süvenev nõrkus, jõuetus, krooniline väsimus ja unehäired. Maksahaiguste sümptomiteks on ka isutus, iiveldus, kõhulahtisus ja -valu; naha sügelus ja kollasus; uriini tume või rooja hele värvus; ebaselge põhjusega kaalulangus või kaalutõus.
Jaanipäeval ja teiste suviste grillipidustuste ajal on maksa kõige suuremateks vaenlasteks alkohol, rasvane toit ja söömisega liialdamine.
Alkohol on maksakahjustuste sagedasemaid ja tuntumaid põhjuseid. Juba väikeses koguses alkoholi tarvitamine võib põhjustada maksa rasvumist. «Isegi minimaalses koguses alkoholi tarvitamine võib kahjustada maksa, rääkimata mitmete aastate jooksul alkoholi igapäevase tarvitamise mõjust,» nendib arst. Pikemaajaline alkoholi liigtarvitamine võib põhjustada raskematel juhtudel eluohtlikku alkoholhepatiiti. Utenko rõhutab, et naistel tekib alkohoolne maksakahjustus väiksemate alkoholiannuste puhul ja kiirema aja jooksul.
Õnneks taastub maks kiiresti, kui alkoholi tarvitamine lõpetada ja probleemi olemasolu on avastatud õigeaegselt. Üldiselt paranevad maksanäitajad umbes kahenädalase alkoholitarvitamise pausi järel.
Vale toitumine ehk pidev rasvase, vürtsika ja suitsutatud, suhkru- ja soolarikka toidu söömine ning ebaregulaarsed toidukorrad teevad maksale samuti olulist kahju. Ülesöömine võib kaasa tuua vajalike ensüümide kao ja põhjustada maksale lisastressi. Ülekaal on üheks peamiseks rasvmaksa põhjustajaks. Ka alatoitumine ja alakaal võib kaasa tuua toitainete puuduse. «Maksahaiguste vältimiseks tuleks jälgida, et tarbitavad süsivesikud, lipiidid ja valgud oleksid kvaliteetsed ning tarbitud õiges vahekorras,» õpetab Utenko.
Lisaks võivad maksa tervist kahjustada ka mitmete ravimite pikaaegne või suurtes annustes võtmine ja viirushepatiidid (A, B ja C).
Kuidas vähendada rasvunud maksa tekkeriski:
- vajadusel langeta kehakaalu ja hoidu ülesöömisest, eriti õhtuti
- väldi kiirete ja rafineeritud süsivesikute tarbimist
- ära joo liiga palju alkoholi
- võta menüüsse toidud, mis soodustavad rasva vähendamist maksas, näiteks kasulikud rasvad: oliiviõli, avokaado, pähklid, seemned ja kala
- tarbi kvaliteetset valku
- tarbi kiudainete rikast toitu, eriti rohelisi köögivilju
- ole füüsiliselt aktiivne
- ole ravimitega ettevaatlik
- kontrolli kord aastas maksa tervist
«Maksarakkude seisundit, toitumise, ravimite ja alkoholi mõju maksale ning viirushepatiitide esinemist on lihtne kontrollida vereanalüüside abil. Tulemused saab võtta aluseks toitumise korrigeerimiseks ja motiveerimaks inimest alkoholist loobuma või ravi saamiseks,» selgitab SYNLAB laboriarst dr Irina Utenko maksanäitajate kontrolli olulisust. Ta toob välja maksa tervisliku seisundi hindamiseks olulised vereanalüüsid: alaniini aminotransferaas (ALAT), gamma glutamüüli transferaas (GGT), aluseline fosfataas (ALP), bilirubiin ja prototrombiini aeg ning B- ja C-hepatiidi analüüsid. Alkoholi mõju organismile võimaldavad hinnata hemogramm ja selle koosseisus määratav erütrotsüütide keskmine maht (MCV), GGT, ALAT, aspartaadi amonortansferaas (ASAT) ja süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT).
Artikkel ilmus esimest korda 20. juuni 2020.