Teadlased uurisid stressikäitumise paradoksi. Nimelt seda, miks inimesed, nagu ka teised primaadid, näitavad teistele stressi tunnuseid – nagu näiteks kratsimine, küünte närimine, näo või juuste puudutamine. See paljastab teistele nende võimaliku nõrgestatud seisundi.
Teadlased leidsid, et lisaks sellele, et inimesed olid võimelised täpselt tuvastama, millal keegi stressis oli, reageerisid inimesed positiivsemalt nende suhtes, kellel oli rohkem stressimärke.
