Külm ja päikesevaene kevad toob välja nõrgad kohad tervises

Unine hommik Foto: Shutterstock

​Pikale veninud külm ja päikesevaene kevad on toonud välja organismi nõrgad kohad ning pannud inimesi oma immuunsüsteemi turgutama. Endalegi ootamatult võib hea enesetunde hoidmine vajada rohkem tähelepanu ja aktiivset sekkumist.

SYNLABi laboriarsti dr Meeli Glükmanni sõnul tasub tervist kontrollida ka ebaspetsiifiliste kaebuste korral: «Näiteks vaevab pidev väsimus ja energiapuudus ning üldine halb enesetunne. Samuti juhul, kui kõik tundub olevat korras, kuid viimast arstikülastust ei mäleta.»

Kui mõne analüüsi tulemus kaldub normist kõrvale, saab selle alusel otsustada, kas on vajadust täiendavateks analüüsideks. Tihtipeale piisab aga elustiili ja toitumise korrigeerimisest ning õiges koguses mõne vitamiini juurde võtmisest.

Küsimused saavad vastuse, sümptomid seletuse

«Vereanalüüsidele tuginedes saab ülevaate organismi tervislikust seisundist, avastada hormonaalseid ja ainevahetushäireid, hinnata südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski ning põletike võimalikku esinemist või puudumist,» selgitab dr Glükmann.

Esmased tervisenäitajad võimaldavad tuvastada näiteks kilpnäärme talitlushäireid. Laboriarsti sõnul on kilpnäärme töö seotud ka närvisüsteemiga, seetõttu on probleemide põhjustajaks või võimendajaks pidev stress ning ülepinge. Statistiliselt esineb kilpnäärmega probleeme naistel meestest sagedamini.

Äsja lõppenud südametervise kuu tõi fookusesse südame- ja veresoonkonna haigused ning seda soodustava kõrge kolesteroolitaseme veres. «Kolesteroolide taset võiks kontrollida iga kolme aasta tagant. Seda tuleks kindlasti jälgida riskigruppi kuuludes, näiteks diabeedi, kõrge vererõhu, mõne südamehaiguse või ainevahetuse sündroomi esinemisel ning eakatel iga aasta koos muude verenäitajatega,» selgitab dr Glükmann. Ta rõhutab, et niinimetatud «halva» ehk LDL-kolesterooli taset mõjutavad veel suitsetamine ja ülekaalulisus. Suurendada tuleb ka füüsilist aktiivsust, mis paljudel kipub talvel väiksemaks jääma, sest kolesteroolinäit on paljuski seotud inimese füüsilise vormi ja igapäevase aktiivsusega.

Glükoosi tase veres võimaldab hinnata süsivesikute ainevahetust. «Glükoos on meie organismi põhiline energiaallikas, kuid selle kõrged väärtused võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele,» tõdeb dr Glükmann. Ta lisab, et kõrge glükoositase koormab liigselt südant ja kahjustab veresooni. Liigne magusate toiduainete söömine tõstab kehakaalu. Saabuval suvel tasub nii mõnelgi loobuda magusatest jäätistest ja jahutavatest karastusjookidest. Hoopis tervislikum alternatiiv on magusaisu leevendada maasikate ja arbuusi abil ning janu kustutada värskendava kraaniveega.

Mida on piisavalt, millest on puudu?

Vitamiinide ja mineraalainete mõõtmine näitab, kas kehas on vananemise märkidega võitlevaid antioksüdante piisavalt. Kas kena naha, juuste ja küünte ning hea enesetunde jaoks vajalikke vitamiine ja mineraalaineid on organismis piisavalt? Terve jume on seega paljuski elustiiliga vormitav.

Menstruaaltsüklist tulenevalt on naistel suurem risk rauapuuduse tekkeks. «Uuringute järgi kannatab rauapuuduse all iga viies naine. Sagedamini esineb naistel rauapuudust vererohkete menstruatsioonide esinemisel ja raseduse ajal, kuid lisaks on vaeguse risk veel taimetoitlastel ja suurema koormusega treenijatel,» selgitab dr Glükmann. «Kui kehas ei ole piisavalt hemoglobiini, ei saa koed ja lihased piisavalt hapnikku. Nii väheneb nende tööjõudlus ja me tunnemegi väsimust. Sellist «hapnikunäljas» seisundit nimetataksegi aneemiaks ehk kehvveresuseks,» lisab arst.

Seljataga on pikk ja pime sügis-talv ning eelmise suve D-vitamiini varud on organism juba ära kulutanud. D-vitamiin on organismile vajalikum, kui tihtipeale osatakse arvata. Teaduse areng on toonud välja olulise rolli nii närvisüsteemi kui ka luude- ja lihaste tegevuses, samuti aitab luua head kaitsevõimet haiguste vastu. D-vitamiin aitab kaltsiumi imendumisel – seega on see vajalik nii tugevate luude ja hammaste tagamiseks kui ka lihastööks ning koordinatsiooniks. Lisaks on D-vitamiin oluline naha normaalse vananemise ja juuksekasvu protsessides. «D-vitamiini madala sisalduse puhul on häiritud kaltsiumi ja fosfaatide imendumine soolest, mistõttu suureneb luuhõrenemise risk,» räägib laboriarst.

B12-vitamiini kroonilisel vaegusel võib langeda hemoglobiini tase, tekkida aneemia ja erinevad närvikahjustused. Arsti sõnul väheneb selle vitamiini imendumine sageli just vanemas eas. Vitamiin B12 aitab tagada, et rakud oleksid terved ja toodaksid piisavalt energiat ning närvitalitlus toimiks normaalselt. B-grupi vitamiin leidub vaid loomsetes toiduainetes ning selle imendumist pärsivad näiteks liigne alkohol, kohv ja suitsetamine.