N, 6.10.2022

Argise harjumuse süvenemine võib viidata suuremale Alzheimeri kujunemise riskile

PM Tervis
Argise harjumuse süvenemine võib viidata suuremale Alzheimeri kujunemise riskile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Alzheimeri tõbi on kõige tavalisem dementsuse vorm, ülemaailmselt on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel dementsus 50 miljonil inimesel.
Alzheimeri tõbi on kõige tavalisem dementsuse vorm, ülemaailmselt on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel dementsus 50 miljonil inimesel. Foto: Shutterstock

Päevased uinakud on normaalse vananemise osa, kuid liigne unisus päeval võib kuulutada ka Alzheimeri tõve ja teiste dementsuste algust, kirjutab Med24.

Kui dementsus või selle sage eelkäija kerge kognitiivne kahjustus on diagnoositud, suureneb kiirelt päevaste uinakute sagedus ja/või kestus, nähtus uuest uuringust.

Uuringus jälgiti 1401 eaka andmeid, kes olid kaasatud Chicagos vananemise ja Alzheimeri tõve uuringuprojekti. Osalejate keskmine vanus oli 81 aastat ja kolmveerand neist olid naised, uuringu jälgimisperiood oli 14 aastat. Uuritavad kandsid liikumist jälgivat aktigraafi (käekella moodi aktiivsusmonitor). Iga pikemat mitteaktiivsuse perioodi vahemikus üheksast hommikul kuni kella 19-ni õhtul loeti päevaseks uinakuks.

Käekella kanti igal uuringuaastal järjest kuni 14 päeva vältel. Kord aastas osalesid kõik uuritavad neuropsühholoogilisel testimisel. Uuringu alguses ei olnud 76 protsendil osalejatest mingit kognitiivset kahjustust, 20 protsendil oli kerge kognitiivne kahjustus ja neljal protsendil Alzheimeri tõbi.

Uuritavatel, kellel kognitiivset kahjustust ei kujunenud, suurenes päevane uinakute kestvus keskmiselt 11 minuti võrra aastas. Kerge kognitiivse kahjustusega patsientidel suurenesid uneminutid kaks korda rohkem (24 minuti võrra) ning pärast Alzheimeri tõve diagnoosimist sellest veel omakorda kolm korda rohkem (68 minuti võrra).

Uurijad vaatasid lähemalt neid 24 protsenti osalejatest, kellel oli uuringu alguses normaalne kognitsioon, kuid kellel tekkis kuue aasta jooksul Alzheimer. Neid võrreldi stabiilselt normaalse kognitsiooniga uuritavatega, ja leiti, et päevaste uinakute harjumused olid gruppide vahel erinevad. Uuritavatel, kes magasid päevas rohkem kui ühe tunni, oli 40 protsenti suurem Alzheimeri tõve diagnoosimise risk võrreldes nendega, kes magasid päeval vähem kui tund aega.

2019. aasta uuringus selgus, et Alzheimeri tõvega inimestel oli ajus vähem ärkvelolekut soodustavaid neuroneid kolmes aju piirkonnas.

Märksõnad
Tagasi üles