Lapsele, kel pole võimalik end verbaalselt väljendada, on suureks abiks pildiline kommunikatsioon. 18. mail annavad tasuta veebiseminari Tartu Lasteaed Pääsupesa eripedagoog Madli Vahtramäe ning abivahendikeskuse Invaru kommunikatsiooniabivahendite ekspert Ivar Ambos, kes tutvustavad vanematele, tugispetsialistidele, õpetajatele ja teistele huvilistele pildikeeles suhtlemise võimalusi ja annavad nõu, kuidas erinevate abivahendite toel lapsega suhtlust alustada.
Eksperdid julgustavad tasuta veebiseminaril kõneraskustega lastele pildikeeles suhtlemist õpetama
13-aastase eripedagoogi töökogemusega Madli Vahtramäe sõnul on paljudel lastevanematel seoses piltkommunikatsiooniga mure – kas lapsel pidurdub verbaalne areng, kui ta harjub end väljendama üht või teist pilti näidates.
«Tegelikult on otse vastupidi. Muidugi peab väljatrükitud pildilisi suhtluslehti või pilttarkvaraga kommunikatsiooniseadet kasutades meeles pidama, et ka suuline suhtlemine on protsessis oluline osa. Piltide näitamisega peab kaasnema kõne, et laps õpiks sõna ja pilti kokku viima,» kinnitas Vahtramäe. Tema sõnul annab pildiline suhtlemine kõnetule lapsele hääle.
«Kui laps õpib piltide, nendel kujutatud esemete või tegevuste tähendused selgeks, saab ta hakata ise oma seisukohti väljendama. Ta saab näiteks piltide abi kasutades valida, kas ta tahab lõunasöögi juurde mahla või piima. Mida ta õues mängida tahaks. Millist kingitust ta sünnipäevaks soovib. Mõni lapsevanem on öelnud, et milleks mulle pildikeeles suhtlemine, laps saab minust nagunii aru. Siis ma vastangi, et laps tahab, et ka temast aru saadaks ning sellepärast peamegi ise piltide kasutamist ette näitama.»
Eripedagoogi kinnitusel ei takista pildikeeles suhtlemine lapsel päriselt rääkima hakkamist. «Kui laps ei räägi, on seal taga muud põhjused. Kõneteraapia osana on aga piltide kaudu suhtlemine kindlasti lapse arengut toetav.» Vahtramäe sõnul kasutatakse Pääsupesa lasteaias pildilisi suhtluslehti ka muukeelsete lastega suhtlemiseks, samuti päris pisikeste, alla kaheaastaste laste puhul. «Ühel hetkel hakkavad nad piltide kõrvale juba ka ise sõnu välja ütlema,» kinnitas ta.
Paberil pildilehtede kõrval on üha kasvamas erinevate kommunikatsiooniabivahendite kasutamine. «Mingil hetkel jõuavad lapsevanemad arusaamisele, et lapsel jääb olemasolevatest piltidest suhtlemiseks väheks ja neid on tülikas juurde organiseerida. Sellisel juhul ongi hea minna üle kommunikaatorile,» rääkis Invaru kommunikatsiooniabivahendite ekspert Ivar Ambos.
«Tarkvaral põhinevate kommunikaatorite seas on erinevaid mudeleid - selliseid, mis sobivad nii kirjaoskajatele, kui ka nendele lastele, kes alles alustavad suhtlemist või kasutavad sümboleid. Samuti saab seadmeid kasutada erinevate sisestusmeetoditega, olgu siis puudutuse, pilgu, skaneerimise või lüliti abil, sõltuvalt lapse füüsilistest vajadustest,» lisas Ambos.
Madli Vahtramäe ja Ivar Ambos kinnitasid mõlemad, et huvi kommunikatsiooniabivahendite vastu kasvab. «Kommunikatsiooniseadmed, nende tarkvara ja kasutusvõimalused arenevad pidevalt. Kommunikaatori soetamine ei tähenda, et ongi kõik vajalik tehtud. Sellest alles suhtlemine algab ja väga oluline on, et kõnesraskustes lapsega tegelevad täiskasvanud õpiksid esiteks abivahendit tundma, teiseks seda järjekindlalt koos lapsega kasutama. Et tekiks eduelamus ja seade ei jääks lõpuks riiuli peale tolmu koguma,» tõi Ivar Ambos välja ühe ohukoha.
Tasuta veebiseminarile «Kõnelevad pildid» on oodatud kõik logopeedid, eripedagoogid, spetsialistid, lapsevanemad, kes igapäevaselt töötavad erivajadustega lastega ja soovivad teadmisi toetatud kommunikatsiooni teemal. Veebiseminar toimub kolmapäeval, 18. mail kell 13-15 Teamsi keskkonnas. Registreerumisvormi leiab Invaru Facebooki lehelt, osalemissoovist võib teada anda ka aadressil ivar.ambos@invaru.ee.