Kuidas annab märku jämesoolevähk?

Illustratsioon jämesooles tekkinud polüüpidest. Enamik neist on healoomulised, kuid võivad edasi arenedes tekitada jämesoolevähki. Polüübid võivad põhjustada veritsust või kõhuvalu. Foto: Shutterstock

Jämesoolevähk on nii Euroopas kui Eestis haigestumusnäitajatelt pahaloomuliste kasvajate hulgas meestel kolmandal kohal peale eesnäärmevähki ja kopsuvähki ning naistel teisel kohal peale rinnavähki, vahendab Tartu Ülikooli kliinikum.

Jämesool koosneb käärsoolest ja pärasoolest. Käärsoole ja pärasoole seinas võivad tekkida ja areneda vähirakud. Siis on tegemist käärsoole- või pärasoolevähiga, ühisnimetusena jämesoolevähiga.

Käärsoolevähi sagedasemaid sümptomeid on kõhupuhitus ja täiskõhutunne (eriti pärast söömist), rohked soolegaasid, iiveldus ja oksendamine, kõhulahtisus, mis vaheldub kõhukinnisusega. Haige võib tunda püsivat väikest valu kõhus, väsimust, nõrkust, õhupuudust. Võib esineda töövõime langus koos «seletamatu» kehvveresusega, püsiv väike palavik (37,2–37,5 °C), kaalulangus, isutus. Kasvaja võib olla ka läbi kõhukatete kombeldav, vahendab Kliinik.ee.

Pärasoolevähi sagedasemateks sümptomiteks on valu pärasooles roojamisel või istumisel, pärasoole pidamatus, püsiv roojamistung, mis aga ei too kergendust, vere ja lima eritumine koos roojaga, kõhukinnisus või kõhulahtisus (need võivad vahelduda), soolegaaside peetus ja kõhupuhitus, kõhukorinad, samuti vinav ja muutunud väljaheide («jänesepabulad», üks serv nagu äralõigatud, linditaoline). Selliste haigusnähtude esinemisel tuleb kindlasti pöörduda oma perearsti poole.

Tartu Ülikooli kliinikumi andmeil on haigestunud enamasti üle 50-aastased. Umbes 10 protsendil juhtudest võib jämesoolevähki leida ka noorematel inimestel.

Jämesoolevähi riskitegurid on järgmised:

• Pärilik taust on tuvastatav ligi 30 protsendil juhtudest.
• Polüübid sooles. Arvatakse, et enamik vähkidest kujunevad kindlat tüüpi polüüpidest, adenoomidest. Adenoomid on soole limaskestast arenevad algselt healoomulised kasvajad, milles toimuvate mutatsioonide tõttu võib kasvaja muutuda pahaloomuliseks. Seetõttu on oluline kõik seda tüüpi polüübid leidmise korral eemaldada. Üksikutel juhtudel on soolepolüüpide teke geneetiliselt määratud, näiteks Lynchi sündroomi ja perekondliku adenomatoosse polüpoosi korral.
• Dieet. Jämesoolevähi tekkega seostatakse söömisharjumusi, mille puhul toit sisaldab palju loomset rasva ja valku ning vähe taimseid kiudaineid. Haiguse teket soodustavad ka rasvumistõbi ja sellega seotud metaboolne sündroom.
• Vähene füüsiline koormus suurendab jämesoolevähi riski.
• Vanus.
• Suitsetamine suurendab haigestumise riski.
• Haigused. Põletikulised soolehaigused, haavandiline koliit ja Crohni tõbi, tõstavad oluliselt riski haigestuda jämesoolevähki. Vähi tekke oht on suurem I tüübi diabeedi korral.