The Lancet: reostus tapab 9 miljonit inimest aastas

Foto: Rubenstein Rebello, Pexels

• Enamus nendest liig varajastest surmadest on põhjustatud õhusaastest
• Reostusest tingitud lisasurmad tõid 2019. aastal kaasa majanduskahju 4,6 triljonit USA dollarit
• Reostus on endiselt maailma suurim haiguste ja enneaegse surma riskitegur

Tuntud meditsiiniajakirja The Lancet keskkonnareostuse ja tervise seostega tegeleva komisjoni kokkuvõttest selgub, et 2019. aastal oli keskkonnareostusest põhjustatud surmajuhtumeid üheksa miljonit. See tähendab, et iga kuues surmajuhtum kogu maailmas oli seotud keskkonnareostusega. Paraku pole aastast 2015 palju muutunud, sest ka siis oli surmajuhtumeid peaaegu samapalju.

Õhusaaste põhjustab ligi 75% üheksast miljonist surmajuhtumist. Rohkem kui 1,8 miljonit surmajuhtumit on põhjustatud mürgisest keemilisest reostusest (sh plii), mida on 66% rohkem kui 2000. aastal.

Mõne märkimisväärse erandiga on selle rahvatervise kriisiga toimetulemiseks vähe tehtud. Aruande autorid kutsuvad üles astuma viivitamatult samme, et tegeleda selle inimeste ja planeedi tervist kahjustava eksistentsiaalse ohuga.

Reostus on endiselt maailma suurim haiguste ja enneaegse surma riskitegur, mis mõjutab eriti madala ja keskmise sissetulekuga riike.

Kuigi äärmise vaesusega seotud saastest põhjustatud surmajuhtumite arv (nagu siseruumide õhusaaste ja veesaaste) on vähenenud, “kompenseerib” selle vähenemise tööstussaastest (nt välisõhu ja keemilise saaste) põhjustatud surmajuhtumite kasv.

"Saaste tervisemõjud on endiselt tohutud ning madala ja keskmise sissetulekuga riigid kannavad seda koormat kõige rohkem. Vaatamata tohututele tervise-, sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele jäetakse saaste vältimine rahvusvahelistes arengukavades suures osas tähelepanuta,“ ütleb ülevaate üks autoritest Richard Fuller. "Tähelepanu ja rahastamine on alates 2015. aastast vaid minimaalselt suurenenud, hoolimata hästi dokumenteeritud avalikkuse murest saaste ja selle tervisemõjude pärast."

2019. aasta üheksast miljonist saastatusega seotud surmajuhtumist maailmas põhjustas kõige rohkem surmajuhtumeid õhusaaste (nii majapidamistes kui ka väliskeskkonnas) – 6,67 miljonit inimest. Veereostus põhjustas 1,36 miljonit enneaegset surma. Plii põhjustas 900 000 enneaegset surma, millele järgnesid töökeskkonna mürgisusega seotud ohud 870 000 surmajuhtumiga.

„Reostus on endiselt suurim eksistentsiaalne oht inimeste ja planeedi tervisele ning seab ohtu kaasaegsete ühiskondade jätkusuutlikkuse. Reostuse vältimine võib ka aeglustada kliimamuutusi, mis pakuks kahekordse kasu planeedi tervisele. Meie aruanne nõuab massilist ja kiiret üleminekut kõikidelt fossiilkütustelt puhtale taastuvenergiale,“ lisab professor Philip Landrigan, kes on ka reostuse ülemaailmse vaatluskeskuse juht Bostoni ülikoolis.

Traditsioonilisest reostusest põhjustatud surmajuhtumite vähenemine alates 2000. aastast (tahkekütustest tulenev õhusaaste ja veereostus kodumajapidamistes) on kõige ilmsem Aafrikas. Seda võib seletada veevarustuse ja kanalisatsiooni paranemisega, antibiootikumide ja paremate ravimeetoditega ning puhtamate kütustega.

Seda suremuse vähenemist on aga “kompenseerinud” tööstussaaste (õhusaaste, pliisaaste ja muud keemilise saaste vormid) põhjustatud surmajuhtumite märkimisväärne suurenemine viimase 20 aasta jooksul kõigis piirkondades. See on eriti ilmne Kagu-Aasias, kus tööstussaaste suurenemisega kaasneb ka elanikkonna vananemine.

Välisõhusaaste põhjustas 2019. aastal 4,5 miljonit surmajuhtumit, võrreldes 4,2 miljoniga 2015. aastal ja 2,9 miljoniga 2000. aastal. Ohtlike keemiliste saasteainete põhjustatud surmajuhtumite arv kasvas 0,9 miljonilt 2000. aastal 1,7 miljonini 2015. aastal, 2019. aastal 1,7 miljonini. 2019. aastal oli 900 000 pliireostusest tingitud surmajuhtumit. Kokkuvõttes on tänapäevasest reostusest põhjustatud surmajuhtumite arv kasvanud viimase kahe aastakümne jooksul 66 protsenti, hinnanguliselt 3,8 miljonilt 2000. aastal 6,3 miljonini 2019. aastal. Keemiliste saasteainete põhjustatud surmajuhtumite arvud on tegelikult veelgi suuremad, kuna ainult väikest hulka toodetud kemikaale on ohutuse või toksilisuse suhtes piisavalt testitud.

Reostusest tingitud lisasurmad on toonud 2019. aastal kaasa majanduskahju kokku 4,6 triljonit USA dollarit. 92% reostusega seotud surmajuhtumitest ja suurimat majanduslikku kahju kannavad madala ja keskmise sissetuleku tasemega riikide inimesed.

Teadlased annavad ka kaheksa soovitust, sealhulgas soovitavad nad luua sõltumatu valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) stiilis saastealane teadus- ja/või poliitikakogu.

„Reostus, kliimamuutused ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on omavahel tihedalt seotud. … Reostust on tavaliselt peetud kohalikuks probleemiks, millega tuleb tegeleda kohalikul ja riikliku regulatsiooni tasandil või aeg-ajalt läbi regionaalpoliitika kõrgema sissetulekuga piirkondades. Siiski on selge, et reostus kujutab endast ohtu planeedile ning selle põhjustajad, hajumine ja tervisemõjud ületavad kohalikke piire ja nõuavad ülemaailmset reageerimist. Kõigi peamiste kaasaegsete saasteainete osas on vaja ülemaailmseid meetmeid, ” ütleb kaasautor Rachael Kupka.

Aruande on ajakohastanud The Lancet Commission on Pollution and Health ja see avaldati ajakirjas The Lancet Planetary Health.

Loe aruannet siit: https://www.thelancet.com/journals/lanplh/article/PIIS2542-5196(22)00090-0/fulltext