Ajakirjas Nature avaldatud uue uuringu kohaselt ei taga omikrontüvega nakatumine vaktsineerimata inimestele immuunsust teiste koroonavariantide vastu.
Selgus, millise kaitse annab teiste tüvede vastu omikroniga nakatumine
Katsetes kasutati omikroniga nakatunud hiiri ja inimeste vereproove. Ilmnes, et omikrontüvi kutsub esile ainult nõrga immuunvastuse. Vaktsineeritud isikutel aitas see reaktsioon – kuigi nõrk – tugevdada üldist kaitset erinevate Covid-19 haigust põhjustavate koroonatüvede vastu. Eelnevalt vaktsineerimiseta isikutel ei tekkinud aga laiaulatuslikku immuunvastust ega märkimisväärset kaitset teiste tüvede vastu.
«Vaktsineerimata populatsioonis võib omikroniga nakatumine olla ligikaudu samaväärne ühe vaktsiinisüstiga,» ütleb Melanie Ott, Gladstone'i viroloogiainstituudi direktor ja uue töö kaasautor Medical Xpressis. «See annab veidi kaitset Covid-19 vastu, kuid see pole kuigi tugev.»
«Uurimus rõhutab, kui tähtis on vaktsineerimine, isegi kui olete olnud nakatunud omikrontüvega, kuna olete tõenäoliselt uuesti nakatumise suhtes haavatav,» ütleb kaasautor Jennifer Doudna, Howard Hughesi meditsiiniinstituudi uurija.
Et hinnata, kuidas immuunvastus aja jooksul muutub, kogusid teadlased vereproove hiirtelt, kelle nad nakatasid SARS-CoV-2 Wuhani tüve, alfa-, beeta-, delta- või omikroni variandiga.
Omikroniga juba varem nakatunud olnud hiirte veres olevad antikehad suutsid neutraliseerida vaid omikroni.
Töörühm uuris veel kümne varem omikroniga nakatunud vaktsineerimata inimese verd – see ei suutnud teisi koroonavariante neutraliseerida. Kui nad analüüsisid 11 deltatüvega nakatunud vaktsineerimata inimese verd, siis seal olevad immuunrakud suutsid neutraliseerida deltat ja vähemal määral ka teisi tüvesid.
Kui teadlased kordasid katseid vaktsineeritud inimeste verega, olid tulemused teistsugused: kinnitatud omikron- või deltainfektsiooniga inimeste immuunrakud olid võimelised neutraliseerima kõiki testitud koroonatüvesid, tagades kõrgema immuunkaitse.