Eesti ületab Balti riike kõrgema oodatava eluea ja positiivse iibega

Foto: Priit Simson / Postimees

Võrreldes teiste Balti tiikidega paistis Eesti 2010. aasta tervisestatistikas silma oodatava eluea pikkuse ja positiivse loomuliku iibega.

Eestis on viimasel aastakümnel sündimus järjekindlalt tõusnud ja suremus langenud. 2010. aastal oli meil loomulik iive (sündide ja surmade arvu vahe aasta jooksul) üle 20 aasta taas positiivne, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistikat koondavast kogumikust «Health in the Baltic Countries 2010».

Läti ja Leedu loomulik iive on jätkuvalt negatiivne – sündide ja surmade arvu vahe tuhande elaniku kohta ehk sündimuse üldkordaja oli vastavalt -4,8 ja -2,0. Balti riikide viimase kümnendi kõrgeimad sündimuse näitajad olid Eestil ja Lätil 2008. aastal (vastavalt 12,0 ja 10,6 elussündi tuhande elaniku kohta) ja Leedus 2009. aastal (11,0).

Balti riikide elanike keskmine oodatav eluiga jätkas tõusu, ent endiselt jääme Euroopa Liidu (EL) keskmisest märgatavalt maha. Kui 2010. aasta meeste keskmine eluiga sünnimomendil ELis oli ca 77 aastat, siis Eestis oli see 71, Lätis 69 ja Leedus 68 eluaastat. Naiste keskmine eluiga EL-is oli ca 83 aastat, Eestis 81, Leedus 79 ning Lätis 78,5 aastat.

Peamise surmapõhjusena on Balti riikides jätkuvalt suur vereringeelundite haiguste osakaal. Meestel moodustab see ligi poole ning naistel pea kaks kolmandikku kogu suremusest.
Umbes viiendiku kõigist surmapõhjustest moodustavad pahaloomulised kasvajad.

Vigastustest, mürgistustest ja muudest välistest põhjustest tingitud surmad on viimastel aastatel langustrendis. Ent jätkuvalt eristub Leedu oma tunduvalt kõrgema välispõhjustest tingitud surmade arvuga ning seda eriti meeste puhul – standarditud suremuskordaja oli 197,8 juhtu 100 000 mehe kohta, Eesti ja Läti vastavad näitajad on 133,9 ja 149,4.

Enim praktiseerivaid arste inimese kohta on Leedus. 2010. aastal töötas Leedus 10 000 elaniku kohta 38 arsti, Eestis oli vastav näitaja 33 ja Lätis 28. Ka enim arsti vastuvõtte ühe elaniku kohta tehti Leedus – 6,9 vastuvõttu, Eestis 6,0 ja Lätis 5,6 vastuvõttu. Keskmine haiglaravi kestus oli Leedus 9,1, Lätis 8,5 ja Eestis 7,7 päeva.

Vaadeldes ravimimüüke, tarbiti 2010. aastal Eestis 5,7 protsenti enam ravimeid kui aasta varem (defineeritud päevadooside alusel tuhande inimese kohta ööpäevas). Lätis jäi ravimimüük eelneva aastaga võrreldes samale tasemele ning Leedus vähenes 9,7 protsenti. Eestis suurenes eelkõige just südame-veresoonkonna ravimite kasutamine.

Kogumik sisaldab ka tervishoiu kogukulude statistikat, mis põhineb 2009. aasta andmetel. Selle järgi tervishoiu kogukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist kasvas oluliselt: Leedus 7,5 protsendile ja Eestis seitsmele protsendile SKPst. Lätis oli see näitaja 6,6 protsenti, kuid statistika põhineb seal 2008. a andmetel. Võrdlusena – Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 9,9 protsenti.

Kuid antud suhtarvude kasv oli peaasjalikult tingitud SKP erakordsest vähenemisest võrreldes eelneva ehk 2008. aastaga ning kogukulude nominaalne väärtus tegelikult langes.

Ingliskeelset kogumikku «Health in the Baltic Countries» antakse välja igal aastal, seekordne on juba 19. väljaanne. Kogumik esitab statistikat Balti riikide rahvastiku, sündivuse, suremuse, surma põhjuste, oodatava eluea, haiglaravi ning tervishoiu ressursside kohta. Alates eelmisest väljaandest on lisandunud ka inimeste tervisekäitumise ja ravimikasutamise teemad.