/nginx/o/2022/05/20/14562846t1h1843.jpg)
Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku innovatsiooniprojekti «Südamehaigete taastusravi kaugteenusmudel» raames on südamehaigustega patsientidel võimalik osaleda taastusravi kaugteenuse programmis. Programmi eesmärk on parandada patsientide taastusravi teenusel püsimist kui ka teenuse kättesaadavust.
Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhi dr Rein Kuigi sõnul on projekt suunatud ambulatoorset taastusravi vajavatele südamehaigetele. «Kui senine südamehaigete taastusravi süsteem on põhinenud täielikult kontaktteenusel, mille raames on patsiendil vajalik ligi kolmekuulisel perioodil kohal käia, siis käimasoleva kaugteenusmudeli projektis on vajaminevaid teenuseid võimalik valida soovi korral kaugteenustena,» ütles dr Kuik.
Ta selgitas, et taastusravi kaugteenus tähendab patsiendi jaoks kombinatsiooni kontakt- ja kaugteenustest 12 nädala jooksul. «Usume, et innovatsiooniprojekt toob kaasa patsientide parema taastusravil püsimise ning parandab üleüldiselt teenuse kättesaadavust,» lisas kliiniku juht.
Projekti ravimeeskonda on lisaks taastusarstile, füsioterapeudile, psühholoogile ja toitumisspetsialistile kaasatud ka õde-juhtumikorraldaja, kes võtab ambulatoorsele taastusravile suunatud südamehaigete patsientidega ühendust 1–2 nädala jooksul pärast haiglast väljakirjutamist ning kaasab nad soovi korral programmi.
Seejärel saab patsient programmis osalemiseks vajaminevad seadmed – eelseadistatud nutitelefoni digirakenduse kasutamiseks ja kaugvastuvõttudel osalemiseks ning Polar pulsivöö treeningute monitoorimiseks. Niisamuti personaalse ligipääsu digirakenduse kasutamiseks, et tutvuda rakenduses olevate patsiendimaterjalide ja -videotega, täita vajaminevaid küsimustikke, saada infot ja meeldetuletusi oma vastuvõttude broneeringute kohta ja vajadusel suhelda oma taastusravi meeskonna liikmetega.
Esmakordselt on taastusravis täiendava vahendina võetud kasutusele ka digitaalne raviteekonna rakendus Buddy Healthcare, mis võimaldab õde-juhtumikorraldajal jälgida patsientide raviprotsessi distantsilt. Ambulatoorse taastusravi osakonna õde-juhtumikorraldaja Svetlana Berjozova sõnul jälgitakse patsienti regulaarselt kogu ligi kolmekuulise taastusraviprogrammi jooksul, vajadusel võetakse ka patsiendiga ühendust, nõustatakse ning edastatakse informatsiooni ka teistele taastusravi meeskonna liikmetele.
«Maikuu keskpaiga seisuga on esimesed 26 patsienti kaugteenusmudelit kasutamas ja esialgne tagasiside on patsientide poolt olnud väga positiivne. Senine kogemus näitab, et patsiendid vajavad täiendavat meeldetuletust erinevate broneeringute ja vastuvõtuaegade haldamiseks, kuna haiglast lahkudes kaasa antud informatsioon kas kipub ununema või vajab üle kordamist,» kirjeldas ambulatoorse taastusravi osakonna õde-juhtumikorraldaja Svetlana Berjozova. Ta lisas, et samuti on mitmed patsiendid avaldanud heameelt selle üle, et saavad taastusraviprogrammi läbida kodust lahkumata. «Patsiendid saavad teha monitooritud treeninguid neile meelepärasel viisil ja keskkonnas, saades samal ajal ka nõu ja tagasisidet oma terviseteemalistele küsimustele,» lausus õde-juhtumikorraldaja.
Käimasolev kaugteenusmudelil põhinev taastusraviprogramm võimaldab senisest paremini taastusravil osaleda ka neil patsientidel, kes seni näiteks töö, elukoha, transpordiprobleemide või muude põhjuste tõttu ligi 12 nädalat 2–3 korda nädalas kohapeal käimist eeldavas taastusraviprogrammis osaleda pole saanud. «Projekt annab meile vastused, kuidas muuta senine südamehaigete taastusravimudeli süsteem ning kogu raviteekonnal viibimine tõhusamaks nii patsientidele, tervishoiutöötajatele kui tervishoiuteenust osutavale organisatsioonile,» sõnas spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht dr Rein Kuik.
Innovatsiooniprojekti rahastatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondist ning selle edukaks osutumise korral saab kaaluda kaugteenusmudeli kasutuselevõttu teistegi kroonilisi haigusi põdevate ning pidevat ja pikaajalist taastusravi vajavate patsientide puhul.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)