/nginx/o/2022/05/23/14570740t1h0896.jpg)
Kõõm on nagu kutsumata külaline, kes otsustab saabuda siis, kui selleks on kõige ebasobivam hetk. Tegelikult napib paljudel inimestel teadmisi kõõma olemusest. Miks kõõm tekib ja kuidas sellest lahti saada, räägib BENU apteegi kosmeetikakonsultant Marite Talbre.
Kõigi inimeste peanahal elab Talbre sõnul seen (Malassezia globosa), mis toitub peanahale omasest rasust. Rasu ülesandeks on juukseid ja peanahka niiskena hoida. «Rasu lagunemisel tekib kõrvalsaadusena oleiinhape, millele on tundlikud ligi 50 protsenti inimestest, mistõttu reageerib nende peanahk sellele nahaärritusele põletikulise seisundiga,» selgitas ta.
Just tekkinud põletik põhjustab peanaha muutumise punetavaks ja sügelevaks, mille tulemusena annab keha ajule signaali hakata naharakke kiiremini peanahalt eemaldama. «Rakkude irdumine on katse vabaneda nahka ärritavast ainest ja füüsiliselt avaldub see õlgadele langevate valgete kettudena ehk siis üldlevinud ja tuntud kõõmana,» sõnas konsultant.
Ent kõõma võib põhjustada ka peanaha liigne kuivus. «See puudutab peamiselt neid inimesi, kes tihti juukseid tugeval kuumarežiimil föönitavad või neid liiga tihti värvivad. Veel võivad põhjusteks olla hormonaalsed muutused, vale toitumine, stress, halb vereringe või ebasobivad hooldustooted,» loetles ta.
Kõõm ei ole Talbre sõnul sugugi tühine probleem: kui peanahk on ärritunud ja põletikuline ning juuksejuur ei saa enam normaalset toitu, ei kasva juuksed normaalselt ja võivad halvimal juhul isegi katkema ja välja langema hakata. «Kõige sagedamini esineb kõõma just rasusel peanahal, aga nahaketendus võib kaasneda ka nahahaiguste, näiteks seborroilise ekseemi ja psoriaasi korral.»
Ehkki paljudele võib tunduda, et kõõm on alati ühesugune, eristatakse tegelikult kolme kõõmatüüpi. «Minu kogemus apteegis töötades on see, et inimesed tegelikult ei tea üldse, et kõõma on mitut tüüpi. Alles diskussiooni käigus selgub, missugust toodet klient vajab ja väga tihti ollakse üllatunud, et on olemas erinevad tooted sellise probleemi jaoks,» ütles ta. Ent millised need tüübid ikkagi on?
Kuiv kõõm esineb rohkem talvekuudel ning sümptomiteks on kiskuv, kuiv ja sügelev peanahk. Kratsimise tõttu on kõõmahelbeid palju ning juuksed võivad selle tulemusel muutuda tuhmiks ja nõrgaks.
Rasuse kõõmaga kaasnevad marrastunud punetavad laigud, sügelemine ja paksemad kollakad peanahasoomused. Suurenenud rasuerituse tõttu kleepuvad soomused peanaha ja juuksekarvade külge ning võivad põhjustada juuste väljalangemist. Suurenenud rasueritus omakorda tekitab seborroilist dermatiiti.
Mõlemat, nii kuiva kui ka rasust kõõma, võib lugeda seborroilise dermatiidi kergemateks vormideks.
Raskema vormi puhul esineb põletik, punetus ja ketendamine ka kulmude, kõrvade, nina jms piirkonnas. Haigus võib alguse saada igas eas pärast puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma, kuna pärmseen toitub just rasust.
«Lööbed tekivad periooditi ja tavaliselt ootamatult ning probleem võib kesta aastaid. Vajadusel tuleb uurida lähemalt haigusseisundi kohta oma arsti käest,» toonitas kosmeetikakonsultant.
Kuigi kõõma algpõhjus on Talbre sõnul alati sama, võivad seisundit süvendada muu hulgas järgmised tegurid:
Nahaärritus ja rasune nahk. Selle põhjus võib olla seborroiline dermatiit, mis avaldub valgete või kollakate kettudega kaetud punetava ja rasuse nahana. Haigus võib esineda peanahal ja teistes rasunäärmerohketes kehapiirkondades, nagu ninasõõrmete ümber olevad voldid, kõrvatagused, kube ja kaenlaalused.
Kuiv nahk. Kui teil on kuiv nahk või selline haigus, nagu ekseem, on tõenäoline, et teie peanahk muutub samuti kuivaks, ketendavaks ja hakkab ka sügelema. Kuivast nahast tingitud ketud on tavaliselt väiksemad, ega ole nii rasused. Kuiva naha probleem võib süveneda külmas kliimas ja kuivade ilmastikutingimuste tagajärjel talvel.
Ebapiisav juuste pesemine. Kui te ei pese juukseid regulaarselt, võivad rasu ja surnud naharakud peanahale kuhjuda, põhjustades kõõma tekke. Kõõma korral esinevat rasust nahka võivad tekitada ka meessuguhormoonid (androgeenid). Aga samas ka just liiga sage juuste pesemine võib peanahka kuivatada ja seeläbi kõõma põhjustada. Tervisliku tasakaalu säilitamiseks soovitatakse juukseid pesta ülepäeviti või nii tihti, nagu inimene tunneb, aga et ka peanahal oleks hea olla.
Kõõma teket võib soodustada ka ebaregulaarne harjamine, sest see annab võimaluse surnud naharakkudel peanahale kuhjuda.
Kõõma teket soodustab õhusaaste, sest õhus ringlevad kemikaalid võivad nahka mõjutada ja põhjustada nahal ja peanahal nahaärritust, viies kõõma tekkeni.
Juuksehooldustooted, nagu aluselised šampoonid. Kõõmaga hädas olevad inimesed peaksid valima neutraalse või kergelt happelise pH-väärtusega šampooni. Kui kasutate mittesobivat juuksehooldustoodet, millele te tundlik olete, võib peanahk reageerida nahasügeluse ja -ketendusega. Teatud õlisid sisaldavad juuksehooldustooted võivad samuti kõõma süvendada, sest need lipiidid on kõõma põhjustavale pärmseenele toiduks, pannes seene vohama. Ka soengu stiliseerimisvahendid võivad peanahale kuhjuda ja rasusust põhjustada.
Tasakaalustamata dieet. Suure tsingi-, B-vitamiini ja rasvade sisaldusega toit aitab kõõma teket ennetada.
Stress võib halvendada mistahes nahahaigust ja pärssida immuunsüsteemi. Kuigi Malassezia elab kõigi inimeste peanahal, hakkab see vohama siis, kui immuunsüsteem on häiritud või pärsitud, tekitades kõõma. Stress võib põhjustada sügeluse-kratsimise tsüklit – mida rohkem kratsite, seda rohkem peanahk sügeleb. Stressitaseme alandamiseks ja peanaha tervise parandamiseks lisage oma igapäevarutiini lõõgastavaid tegevusi.
Kuumus ja kuiv õhk võivad peanahka liiga palju kuivatada ja kõõma süvendada.
Kõõm on tihti küll krooniline seisund, kuid seda saab ravida õige hooldusega. «Võite proovida tavalist šampooni ja peanahka pea pesemise ajal masseerida, kuid veenduge, et loputate kõik tootejäägid peanahalt korralikult maha. Pea regulaarne šampooniga pesemine kolm kuni neli korda nädalas aitab eemaldada ketud, rasu ja ennetada surnud naharakkude kuhjumist,» soovitas Talbre.
Kui see ei toimi, võib abi olla kõõmavastastest šampoonidest. «Mõnda kõõmavastast šampooni soovitatakse kasutada iga päev ja need on igapäevaseks kasutamiseks piisavalt pehmetoimelised, samas kui mõnda soovitatakse kasutada ainult üks või kaks korda nädalas,» ütles ta.
Šampooni toimeained on näidatud pakendi tagaküljel. «Kõõmavastaseid šampoone peab hea taluvuse korral pärast nähtavate tulemuste ilmnemist kasutama vähemalt üks kuu, sest peanahk vajab aega normaalsete rakkude taastamiseks,» õpetas konsultant.
Kui kõõm püsib ka pärast ühe kuu pikkust kõõmavastase šampooni kasutamist ja olete proovinud vähemalt kahte erinevat šampooni, on Talbre sõnul soovitatav konsulteerida oma arsti või nahaarstiga. «Eriti oluline on see siis, kui teil esineb peanahal või mujal kehal nahapunetust, sügelust või surnud naharakkudest koosnevaid kuivi kette,» rõhutas ta.
Arst saab peanaha üle vaadata ja määrata peanahal kasutatavaid salve, kreeme, vedelikke või šampoone. «Juhul kui lisaks esineb muid ravi vajavaid nahahaigusi, võib olla vajalik ravimite määramine nende haiguste raviks,» lisas ta.
Ent kõõma raviks on olemas ka muidugi looduslikke abivahendeid. Üks populaarsematest on teepuuõli kasutamine peanahal. Tänu looduslikele antimikroobsetele omadustele on kõõma võimalik ravida teepuuõliga, kandes seda väikese koguse peanaha ketendavatele kohtadele või lisades mõne tilga tavalisele šampoonile.
«Teepuuõli võib aidata puhastada ummistunud juuksenääpse ja toita juuksejuuri, niisutades peanahka ja juukseid. See aitab lahendada nahakuivuse ja -sügeluse probleeme ja ohjata ülemäärast rasutootmist,» ütles Marite Talbre.
Kõõma vähenemist on kirjeldatud ka oliiviõli peanahale kandmise järel. Oliiviõli sisaldab tema sõnul hädavajalikke toitaineid ja antioksüdante, mis muudab selle juuste jaoks suurepäraseks valikuks. «Oliiviõli suudab kuiva peanahka niisutada ja ketendust kiiresti leevendada. Tegelikult on see võimeline lahustama peanahal olevat mustust ja liigset rasu ning pehmendada surnud nahka, et see ei jääks juuksenääpsudesse kinni.»
/nginx/o/2022/07/06/14675766t1hbaab.png)