Sääskede, kihulaste ja parmude hammustus tekitab kipitust, punetust ja paistetust. Mõnikord võib inimene olla putuka süljes sisalduvate ainete suhtes väga tundlik – sellisel juhul on ka reaktsioon tugevam ning kestab kauem. Sääsepunne ei tohiks sügada, sest nii on oht viia haavadesse nakkus, mis omakorda võib põhjustada nahapõletikku.
Putukahammustuste ravi võiks alustada hammustuskoha desinfitseerimisest. Väikelastega pered võiksid eelistada alkoholivaba antiseptikut, mis ei kipita. Suurema turse ja valu vältimiseks või leevendamiseks on abi külmakompressist, külmageelist või mentooli baasil kreemidest. Kui ärritus ja sügelus on tugev, on kindlasti abi allergiavastastest preparaaditest. Putukahammustustest tekkiva tugeva sügeluse käes kannatajad peaksid aegsasti alustama regulaarset ravi antihistamiiniga.
Apteegist võib leida kreeme, geele ja seerumeid, mida ärritunud kohale määrida, et ennetada põletiku teket ning vältida sügelust, paistetust ja punetust. Enamik neist sobib ka lastele alates teisest eluaastast. Hästi sobivad kreemid, mis sisaldavad teepuuõli, aaloed, eukalüpti, piparmündiõli, allantoiini ja saialilleekstrakti. Teepuuõli alandab paistetust, valu ja sügelust, samuti on sel antibakteriaalne toime. Aaloe on põletiku- ja valuvastase toimega, rahustab ja niisutab nahka ning soodustab naharakkude kiiret paranemist. Paikse ja tugeva lokaalse reaktsiooni leevendamiseks võib kasutada ka lahjat hormoonsalvi.
Herilaste ja mesilaste torge võib olla eluohtlik
Levinud on ka herilaste ja mesilaste torked ning kimalaste ja sipelgate hammustused, mis võivad põhjustada eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Pärast torget tuleb ettevaatlikult mesilase nõel eemaldada ning torkekoht desinfitseerida. Tavaliselt kaasneb herilase ja mesilase nõelamisega paikne ärritus nahal: kerge valu, punetus, sügelus ja põletustunne. Kui inimene ei ole mesilaste mürgi vastu allergiline, on nõelamise järelmõjusid tunda tavaliselt neli kuni kuus tundi, tõsisemal juhul kuni 48 tundi pärast nõelata saamist.