Avastati ootamatu seos koroona ja Alzheimeri tõve vahel

Linköpingi ülikooli teadlased ja uuringu autorid Sofie Nyström ja Per Hammarström. Foto: Magnus Johansson/Linköping University

Koroonapatsientidel on sageli täheldatud vere suurenenud hüübivust veresoonte sees – ilma igasuguse vajaduseta mõnd haava parandada. Rootsi Linköpingi ülikooli teadlased on avastanud, miks see nii on. Meie immuunsüsteem võib mõjutada SARS-CoV-2 viiruse pinnal olevat ogavalku, mille tulemusel toimub nakatunu kehas valesti kokkupakitud valgu – amüloidi – tootmine. See uuring võimaliku seose avastamise kohta kahjuliku amüloidi tootmise ja Covid-19 nakkuse vahel avaldati ajakirjas Journal of American Chemical Society.

Neil, kellel on tõsine ja pikaajaline koroonahaigus, võivad tõsiselt kahjustatud olla ka muud elundid peale kopsude. Keerulised sümptomid ja kahjustused, näiteks südames, neerudes, silmades, ninas ja ajus, ning vere hüübimishäired võivad olla püsiva iseloomuga. Miks haigus keha niimoodi mõjutab, on suuresti mõistatus. Nüüd on teadlased leidnud bioloogilise mehhanismi, mida pole kunagi varem kirjeldatud ja mis võib olla osa seletusest.

Uurimisrühm uurib haigusi, mis on põhjustatud valesti kokkupakitud valkudest, millest kõige tuntum näide on ehk Alzheimeri tõbi. Teadlased märkisid, et Covid-19ga seotud sümptomite ja vale konfiguratsiooniga valkude põhjustatud haiguste (nagu Alzheimeri tõve) sümptomite vahel on palju sarnasusi.