ARVAMUS ⟩ Liis Narusk: toome meditsiiniteenused 90ndatest tänapäeva

Certific juht Liis Narusk. Foto: Eero Vabamägi/Scanpix

Vananeva elanikkonna jaoks ei jagu väljaõppinud tervishoiutöötajaid. Selleks, et piiratud hulk eksperte saaks keskenduda keerukamatele küsimustele, võiks anda patsientidele võimalus teha turvalise tehnoloogia abil sarnaselt koroonatestile ka teisi, lihtsamaid analüüse kodus. 

Eesti meditsiinisüsteem toimib vaid tänu arstide ja õdede ülekoormusele, edastas esimese koroona-aasta lõpus arstide liit. Paraku on see karm reaalsus mitte ainult meil, vaid maailmas laiemalt. Covid-19 pandeemia on seda puudujääki ainult süvendanud, tekitades meditsiinipersonalile senisest oluliselt suurema koormuse ning pikendades samaaegselt muude muredega arsti vastuvõttu ootavate patsientide järjekordi. Kuid see üleilmne nakkushaigus on tõestanud ka midagi muud: korrektse juhendamise korral on pea iga inimene võimeline lihtsama ninaneelu testiga ise kodus hakkama saama. Nüüdseks on aru saadud, et iga nakkuskahtluse korral pole ei ajaliselt ega rahaliselt kellegi jaoks otstarbekas nõuda, et vatipulga suruks patsiendile ninna aastaid meditsiini õppinud inimene.

Tervishoiutöötaja väärtus on selliste testide puhul nii-öelda valge kitli usaldusväärsuse tempeli pakkumine. Kui selle templi annaks arsti asemel nutikas tehnoloogia, säästaks see aega ja kulusid nii tervishoiutöötajatele kui ka patsientidele. Targa tehnoloogilise lahenduse abil saab anda lihtsamate meditsiiniliste testide tegemise patsiendi enda kätte nii, et ei kannata testimise tase ega tulemuse usaldusväärsus. Inimene saab mure korral testida end kodus endale sobival ajal. Kiirelt ja digitaalselt saabuva tulemuse alusel teeb edasise ravivajaduse osas otsuse juba arst. Väljaõppinud meditsiinipersonal saaks aga keskenduda keerukamatele protseduuridele kui seda on kõiksugu ninaneelu-, uriini-, näpuvere või muud lihtsamad analüüsid.

Kolm näidet, kus tehnoloogia aidanuks

Koroonapuhangu kontrolli all hoidmiseks nõuti veel mõnda aega tagasi nii reisimiseks, aga ka mitmesuguste asutuste ja ürituste külastamiseks, värske negatiivse testi tulemuse ettenäitamist. Isetehtud test ei kõlvanud, oli vaja meditsiiniasutuse väljastatud tõendit. Selline nõue seadis ebavõrdsesse seisu aga inimesed, kes elavad väljaspool suuremaid linnu, kus testimisvõimalusi pakuti elukohast kümnete või isegi sadade kilomeetrite kaugusel. Tänavu aasta alguses soovisid ühe Eesti väikelinna huvikooli lapsed pealinna õppekäigule minna. Selgus, et sinna pääsemiseks tulnuks neil Tallinnas käia kaks korda - esmalt eelmisel päeval testimas, et seejärel järgmisel päeval koos negatiivse tulemusega soovitud üritusele minna. Nende kodulinnas testimisteenust lihtsalt ei pakutud.

Või teine näide: põiepõletik - torkivalt valus mure, mis on tuttav ligi pooltele naistest. Kolmandik neist põevad seda korduvalt. Põiepõletikku diagnoositakse lihtsa uriinitesti abil ja enamikel juhtudel piisab selle tõhusaks raviks kiirest antibiootikumikuurist. Ravimi saamiseks tuleb esmalt saada arsti vastuvõtuaeg, seejärel anda uriiniproov, oodata tulemust ja retsepti. Teinekord võib see tähendada päevi kannatamist, sest arstide vastuvõtu järjekorrad on pikad. Samuti on keeruline klapitada aega, et viia keset töö- või koolipäeva proov kuhugi kohapeale. Üks mu äsja pealinna kolinud sõbranna lõpetaski viimases hädas valust nuttes erakorralise meditsiini osakonnas. Tema perearst asus veel endises kodulinnas ja keset töönädalat sinna vastuvõtule minekuks puudus lihtsalt võimalus.

Kolmas näide - sõeluuringud ja kliinilised uuringud. Juba praegu on olemas süljepõhised geenitestid, mille abil on võimalik määrata mitmetesse haigustesse, näiteks vähkkasvajatesse, diabeeti või südamehaigustesse haigestumise riski. Tehnoloogia abil saab turvaliselt kodustes tingimustes tuvastada testija isik, võtta sertifitseeritult süljeproov ning saata see kliinilisse laborisse. Taoline testimine võimaldaks läbi suunatud sõeluuringute ja ennetuse avastada pahaloomulise vähkkasvaja või äkksurma sündroomi mutatsioonid juba varajases staadiumis.

Kindlasti jäävad alles keerukamad analüüsid ja protseduurid, milleks tuleb külastada arstikabinetti. Kuid kui anda patsiendile valik teha lihtsamaid teste kodus, siis suureneks ka osavõtt uuringutest. Nii näeme kahjuks, et vähem kui pooled sõeluuringule kutsutud naised külastavad reaalselt mammograafia kabinetti. Lisaks kasvaks tõenäosus, et rohkem raskeid kroonilisi haigusi avastatakse varases järgus, mis tagab üldjuhul kergema prognoosi ja tõhusa ravi. Siin ei pea piirduma vaid geenitestidega - töötervishoiuarst või perearst võiks paluda distantsilt teha ka kolesterooli ning muud kliinilise biokeemia testid.

Hulganisti sertifitseeritud meditsiinilisi teste on vaja läbi viia ka teadlastel teadusuuringute ja ravimitootjatel kliiniliste uuringute raames. Nende tegemine on aja- ja ressursimahukas töö, kuid ka siin saab tehnoloogia abiga lihtsustada nii uuringutes osalejate leidmist kui ka uuringute ja testide läbiviimist.

See pole ulme, vaid vältimatu vajadus

Kõigi toodud näidete puhul võiks kasutada tehnoloogiat tööriistana, mis annaks patsiendile protseduurides suurema võimu ja oskused. Ja see on juba võimalik, sest mitmed ettevõtted tegelevadki testide kättesaadavuse parandamisega. Nii on olemas süsteemid, mis arvestavad meditsiinilise ja õigusliku poolega, et koduse testi tulemus omaks laboris tehtu väärtust. Protseduur on iseenesest lihtne - testikomplekte saab tellida pakiga koju või lähimasse automaati. Tehnoloogia abil tuvastatakse arvuti või nutitelefoniga testija isik ja tehakse kindlaks, et ta viib testi läbi korrektselt ja meditsiinilisele standardile vastavalt. Kinnitatud tulemuse saab patsient e-kirjaga mõnekümne minuti jooksul.

Tundub uskumatu? Veel 90ndatel oleks tundunud uskumatu ka väide, et raha ülekandeks ei peagi pangakontorisse kohale minema. Ometi on meil praegu olemas piisavalt turvaliseks peetav lahendus, mille abil liigutada kodus voodis pikutades vajadusel mõne hetkega tuhandeid eurosid. Finantssektor on teinud paarikümne aastaga tohutu hüppe, et pakkuda kliendile mugavust ja säästa enda ressursse. Meditsiinivallas on aeg kohati aga seisma jäänud. Isegi digiriigist Eesti regulatsioonid on osalt kinni 90-ndate alguses. Toona ei osatud sellist tehnoloogiat ja võimalusi ette näha ega seadustesse kirjutada. Eeskirju aga vahepeal muudetud pole. Nii nõutaksegi näiteks isegi veebipõhiselt meditsiiniettevõttelt litsentsi jaoks füüsilise kabineti, arsti ja stetoskoobi ettenäitamist.

Lihtsamate meditsiiniliste testide targa tehnoloogia abil automatiseerimine pole ulme, vaid vältimatu vajadus. Andmed peaksid olema digitaalselt olemas enne seda, kui patsient arstini jõuab. Teatud murede korral poleks arstil vaja sekkudagi, et patsient end ise testiks ja positiivse vastuse korral ravimi kätte saaks. Veel enam, kroonilised haiged võiksid regulaarseid teste kodus teha.

«Meditsiiniseadmed jagunevad kahte gruppi – enesetestimiseks toodetud seadmed ja ainult professionaalseks kasutamiseks toodetud seadmed. Enesetestid on mõeldud tavakasutajale iseseisvaks kasutamiseks, need on läbinud sellekohase vastavushindamise ja peavad Eestis olema varustatud eestikeelse teabega (nii pakendil kui ka kasutusjuhendis),» märgib terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põiklik.

Ainult professionaalseks kasutamiseks toodetud seadmed on Põikliku sõnul mõeldud kasutamiseks tõenduspõhise tervishoiuteenuse osutamisel, samuti õppe-, teadus- või uurimistöös. Selliste seadmete kasutamine tavakasutaja poolt ei ole keelatud, kuid tuleb silmas pidada, et sellisel juhul tehakse seda tootja poolt seadmele omistatud sihtotstarbe vastaselt ja tootja vastutus enam ei kehti, lisab ta. 

Meditsiiniseadmete osakonna juhataja peab heaks näiteks Covid-19 antigeeni kiirteste, mida toodetakse nii enesetestimiseks kui ka ainult professionaalseks kasutamiseks. Terviseamet on selle kohta avaldanud ka juhiseid. Viimane peatükk kirjeldab, kuidas ära tunda enesetestimiseks sobiva testi pakendit – see on antigeeni kiirtesti näitel, kuid suuresti rakendatav ka muudele testidele.