Lihtsamate meditsiiniliste testide targa tehnoloogia abil automatiseerimine pole ulme, vaid vältimatu vajadus. Andmed peaksid olema digitaalselt olemas enne seda, kui patsient arstini jõuab. Teatud murede korral poleks arstil vaja sekkudagi, et patsient end ise testiks ja positiivse vastuse korral ravimi kätte saaks. Veel enam, kroonilised haiged võiksid regulaarseid teste kodus teha.
«Meditsiiniseadmed jagunevad kahte gruppi – enesetestimiseks toodetud seadmed ja ainult professionaalseks kasutamiseks toodetud seadmed. Enesetestid on mõeldud tavakasutajale iseseisvaks kasutamiseks, need on läbinud sellekohase vastavushindamise ja peavad Eestis olema varustatud eestikeelse teabega (nii pakendil kui ka kasutusjuhendis),» märgib terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põiklik.
Ainult professionaalseks kasutamiseks toodetud seadmed on Põikliku sõnul mõeldud kasutamiseks tõenduspõhise tervishoiuteenuse osutamisel, samuti õppe-, teadus- või uurimistöös. Selliste seadmete kasutamine tavakasutaja poolt ei ole keelatud, kuid tuleb silmas pidada, et sellisel juhul tehakse seda tootja poolt seadmele omistatud sihtotstarbe vastaselt ja tootja vastutus enam ei kehti, lisab ta.
Meditsiiniseadmete osakonna juhataja peab heaks näiteks Covid-19 antigeeni kiirteste, mida toodetakse nii enesetestimiseks kui ka ainult professionaalseks kasutamiseks. Terviseamet on selle kohta avaldanud ka juhiseid. Viimane peatükk kirjeldab, kuidas ära tunda enesetestimiseks sobiva testi pakendit – see on antigeeni kiirtesti näitel, kuid suuresti rakendatav ka muudele testidele.