Mida kujutab endast omikron-5, mille laine võib tabada ka Eestit

PM Tervis
Copy
Koroonaviirust ründavad antikehad.
Koroonaviirust ründavad antikehad. Foto: Shutterstock

Teadusnõukoja liige Margus Varjak ütles, et kuigi leebe ja raske koroonastsenaariumi tõenäosus on 45–50 protsenti, tuleb kõige tõenäosemalt sügisel Eestis leebe omikron-5 laine, mille puhul saab hoida ühiskonna avatuna, vahendab Med24. Mida kujutab endast omikron-5 ehk BA.5?

Omikrontüved BA.4 ja BA.5 tuvastati Lõuna-Aafrikas esmakordselt vastavalt 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris ning sellest ajast alates on neist saanud seal domineerivad variandid. Mõlemad sisaldavad Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse andmetel aminohapete L452R, F486V ja R493Q asendusi ogavalgus, kui neid võrrelda BA.2-ga. Esialgsed uuringud viitavad BA.4 ja BA.5 antigeensete omaduste olulisele muutusele võrreldes BA.1 ja BA.2-ga. Praegu ei ole aga täheldatud, et võrreldes eelmiste omikrontüvedega oleks muutunud BA.4/BA.5 põhjustatava haigestumise raskus.

Portugalis tekkis samuti kiire BA.5 levik, millega on kaasnenud Covid-19 juhtumite arvu suurenemine.

Portugali riikliku terviseinstituudi hinnangul moodustas BA.5 8. mai seisuga kuni 37 protsenti positiivsetest juhtudest. BA.5 hinnanguline päevane kasvueelis BA.2 ees oli 13 protsenti.

Praegu täheldatud BA.4 ja BA.5 juhtumite kasvueelis tuleneb tõenäoliselt nende võimest vältida paremini varasemast nakatumisest ja/või vaktsineerimisest tekkinud immuunkaitset, eriti kui see on aja jooksul vähenenud. Piiratud kättesaadavad andmed uuringutest, milles hinnati varem BA.1 infektsioonis olnute vereproove, näitasid, et nii BA.4 kui ka BA.5 on võimelised pääsema BA.1 infektsioonist põhjustatud immuunkaitsest. See tähendab, et vaktsineerimata isikud ei pruugi olla kaitstud BA.4 või BA.5 sümptomaatilise nakkuse eest.

Vaktsineeritud on aga endiselt oluline. Ülemaailmne vaktsineerimise ja immuniseerimise liit (GAVI) vahendab, et kuigi eelmise omikron-nakkuse käigus tekkinud antikehad ei paista andvat uute variantide vastu kuigi palju kaitset, siis vaktsineerimisest saadavad antikehad näivad olevat palju tõhusamad.

Vanderbilti ülikooli nakkushaiguste osakonna professor William Schaffner kinnitas, et vaktsiinid peaksid kaitsma uutest variantidest tuleneva raske haigestumise eest. «Need on veidi erinevad valgumutatsioonid – kas need on aga nii erinevad, et ei suuda meie vaktsiinidele reageerida? Vastus on «ei»,» ütles teadlane Medical News Todays.

Siiski on ta mures, et just «vaktsiiniväsimus» võib avaldada mõju haiguse levikule – sest kaitset pakub vaid vaktsineeritus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles