/nginx/o/2022/05/02/14523038t1hf660.jpg)
Noorukiiga on suurte füsioloogiliste muutuste aeg, mil muu hulgas suureneb kiirelt kopsude maht ja funktsioon. Sellel perioodil võivad hingamisteed olla keskkonnategurite suhtes eriti vastuvõtlikud, kahjustavad tegurid võivad mõjutada arengut ja laduda vundamendi ka krooniliste hingamisteede haiguste kujunemiseks hiljem täiskasvanueas, kirjutab perearst Piret Rospu meditsiiniportaalis Med24.
Läbilõikeuuringusse haarati üle 7000 mittesuitsetava nooruki. Kokkupuudet tubakaga hinnati seerumi kotiniini mõõtes, tulemused jagati suureks (> 2,99 ng/ml) või väikseks (≤ 2,99 ng/ml).
Uuritavate toitumist hinnati küsimustike abil ja uuritavad jagati viieks (kvintiilidesse) selle põhjal, kui hästi langesid söömisharjumused kokku USA riiklike soovitustega. Suurem tervisliku toitumise skoor on näiteks saavutatav Vahemere-stiilis toitumisega, suurema puu- ja köögiviljade, oomega-3-rasvhapete ja kiudainete tarvitamisega. Kehvem tervisliku toitumise skoor tekib seevastu siis, kui söögis on palju küllastunud rasvhappeid ja rafineeritud toiduaineid. Lisaks hinnati seda, kui palju oli noortel viimase 12 kuu jooksul esinenud vilistavat hingamist või köha.
Kuigi ei leitud, et söömine oleks hingamisteede sümptomeid otseselt mõjutanud, esines selge seos tervisliku söömise skoori, seerumi kotiniini ja vilistava hingamise vahel. Suure seerumi kotiniiniga noorukitel oli kiunuva hingamise tõenäosus tervislikku toitumist jälgides väiksem kui suure seerumi kotiniiniga ja kehvalt toitunud noorukitel. Ka hingamisteede funktsiooni mõõtmisel oli näha, et kõige tugevamalt passiivse suitsetamisega kokku puutunud noorte kopsufunktsioon oli seda parem, mida parem oli nende toitumine, kuigi see seos ei olnud statistiliselt oluline.
Seega näib, et tervislik toitumine kaitseb noorukite hingamisteid passiivse suitsetamise kahjulike mõjude eest.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)