/nginx/o/2021/03/19/13687227t1ha298.jpg)
Tänapäeval kulub lastel 4–6 tundi päevas erinevatele ekraaniga seadmetele. Mängitakse videomänge, vaadatakse telesaateid või videofilme või suheldakse nutitelefonide kaudu. Uurijate hinnangul mõjub liigne ekraaniaeg halvasti laste füüsilisele tervisele, aga on viidatud ka võimalusele, et see pidurdab laste vaimset arengut, kirjutab Eesti Arst.
Hollandi, Saksamaa ja Rootsi uurijad jälgisid 9–10aastaste laste vaimset arengut sõltuvalt nende poolt videomängudele, televiisori/videosalvestiste vaatamisele või nutitelefoni kasutamisele kulunud ajast. Uuring oli osa USA teismeliste aju kognitiivse arengu uurimisprogrammist ABCD.
Uurimisaluste üldist intelligentsust analüüsiti viie küsimustiku abil, mis võimaldas hinnata nende võimet efektiivselt õppida, ratsionaalselt mõelda, erinevaid nähtusi mitmekülgselt hinnata ja uues olukorras kohaneda.
Uuringusse kaasamisel hinnati intelligentsuse näitajaid 9855 lapsel vanuses 9–10 eluaastat ning kahe aasta möödudes korrati seda 5165 lapsel. Uuringusse kaasamisel tehtud testide põhjal seostus televiisori/videote vaatamine ja nutitelefoni kasutamine uuritud näitajatega negatiivselt, videomängude jälgimisega seost ei olnud. Kahe aasta möödudes tehtud uuringus ilmes vaatlusalustel selge positiivne seos videomängudele kulutatud aja ja intelligentsuse näitajate vahel.
Videomängude mängimine edendas nii poiste kui ka tüdrukute üldist vaimset arengut. Nutitelefoni kasutamisele kulunud aeg samas vaimset arengut ei mõjutanud, kuid üllatavalt ilmnes, et ka televiisori/videote vaatamisele enam aega kulutanud lastel olid intelligentsustestide tulemused paremad kui neile vähem aega pühendanud lastel. Näitajate hilisemal analüüsil selgus, et telerile ja/või videotele kulunud aja ning soodsama vaimse arengu seos sõltus oluliselt laste vanemate haridustasemest.
Autorite hinnangul näitab uuring, et vaimse võimekuse tase on sõltuv ka keskkonnateguritest, sealhulgas kognitiivsest treeningust.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)