/nginx/o/2022/05/27/14582348t1hedf1.jpg)
Kolme nädala pärast on Kaspari seitsmes leukeemiadiagnoosi aastapäev. Ta oli kahe ja poole aastane, kui alustas keemiaravi. Suur hulk lapsi saab ägedast lümfoblastest leukeemiast võitu keemiaraviga — lausa 80-90 protsenti võib mitu aastat vältava ravi järel haiguse selja taha jätta. Aga mitte Kaspar, sest tema on haruldane. Pardiralli toetab Kaspari suundumist välismaale ravile, et vähk enam kunagi tagasi ei tuleks.
Kümme kuud pärast esimese ravi lõppu ilmnes, et Kaspari vähk on tagasi ja kõike tuleb uuesti alustada. «Aga mitte lihtalt uuesti, vaid veel raskemate rohtudega, mis tähendas veel suuremat koormust tema noorele kehale. Kuid ka sellest ei piisanud ja ühel hetkel keemiaravi enam ei mõjunud. Sest vähk ilmutas end jälle,» räägib Kaspari ema Elina. Tol hetkel polnud enam muud teha, kui tuli eesmärgiks võtta luuüdi siiramine.
«Selleks, et saaksime keha jälle vähirakkudest võimalikult puhtaks ja luudi siirdamine oleks võimalik, tehti keemiaravi nii tavalise keemiaga kui ka ühe laste puhul vähekasutatud ravimiga. Tavaline tundub väga kummaline öelda, aga paraku see meie puhul niimoodi oli. See õnneks toimis! 2020. aasta oktoobris sai tol ajal seitsmeaastane Kaspar kolm päeva järjest hommikul ja õhtul kogu keha kiiritust. Seejärel loovutas Kaspari vanem vend Joosep oma luuüdi, et Kasparil oleks võimalik lõpuks see haigus seljatada. Taastumine võttis aega, aga õnneks oli ilma suuremate probleemideta. Muidugi tal olid haavandid, palavikud, vahepeal ei suutnud süüa-juua, aga see on selle haiguse ja karmi võitluse juures tavaline,» kõneleb Elina läbielatust.
Möödunud aasta sügisel läks Kaspar läks kaheksa-aastaselt 1. klassi. Kuid 1. klassi lõpuni ta koolis käia enam ei saa, sest vähk leidis koha tema kesknärvisüsteemis ja hakkas jälle paljunema.
«Siin me nüüd oleme – haiglas ja vaatame, mida teha annab. Keemia ei ole lahendust pakkunud. Kiiritus ja siirdamine maksimaalselt sobiva doonoriga on tehtud. Maailmas on osutunud võrdlemisi edukaks CAR-T rakuteraapia, mida kasutada võiks ja mis annaks lootust see haigus võita. Seda saaks nii Eesti kui Soome arstide sõnul teha Soomes, aga haigekassa andis tagasiside, et praegu nemad seda ravi meile võimaldada ei saa,» räägib Elina viimasest õlekõrrest, mida arstid pojale soovitavad.
Kaspari raviarst, onkohematoloog Kristi Lepik ütles, et kuna Kasparil on haigus korduvalt tagasi tulnud, siis on muud ravivõimalused ammendunud ning Kaspar vajab viivitamatult CAR-T rakuravi.
«Praegu üheksa-aastasel Kaspar Martinil diagnoositi äge lümfoblastleukeemia esmaselt juunis 2015, kui ta oli 2,5-aastane. Kesknärvisüsteem on organismi poolt hästi kaitstud, sinna mitmed ravimid ei pääse ning kuna Kaspar Martin on juba väga palju keemiaravi saanud, on ainsaks ravivõimaluseks ravi kimäärse antigeeni retseptoriga T-rakkudega, mida on võimalik teha Helsingis,» selgitas doktor Lepik.
CAR (Chimeric antigen receptor) T-raku teraapia on immuunteraapia, kus vähi vastu võitlemiseks kasutatakse kas patsiendilt endalt või tervelt doonorilt võetud T-lümfotsüüte. T-lümfotsüütide funktsioon inimese immuunsüsteemis on tunda ära ja hävitada kehale mitteomaseid rakke (sh kasvajarakke), kuid erinevatel põhjustel nad seda alati ei tee, andes kasvajarakkudele võimaluse kasvada ja levida.
«Issand, kuidas ma tahaksin, et ta oleks vähem haruldane laps oma haiguslooga. Kuidas me tahaksime, et ta saaks koolis käia ja sõpradega mängida, aga me ei saa. Vanematena peame leidma jõu, et toetada Kaspari võimalust terveneda. Tänu Eesti vähihaigete laste vanemate liidule on meil selleks abi olemas ja tänu Pardirallile on meil ka lootus, et kui haigekassa meie palvet kuulda ei võta, saame heade annetajate abil siiski Kasparile anda võimaluse elada,» on Elina südamest tänulik kõigile headele inimestele, kes tänavusel Pardirallil osalevad.
Kaspari ravi hinnanguline maksumus Soomes on pool miljonit eurot ning Eesti vähihaigete laste vanemate Liit tegi täna, 27. mail otsuse, et Kaspari ravi eest tasutakse ka juhul, kui haigekassa ravi ei rahasta. «Just sellistel põhjustel me Pardirallit korraldame, et meil oleks võimalus ulatada nii keeruliste valikute ees ja olukordades peredele abikäsi ning anda lootust. Lootust hetkedel, kus see hakkab kustuma. Tänu varasemate aastate Pardirallidele ja lahketele annetajatele on meil võimalus täna Kasparit aidata. Aga sarnases olukorras võib homme olla juba uus laps. Meie ei saa öelda nendele lastele ega peredele «ei», kui arstid näevad võimalust raviks. Seetõttu oleme südamest liigutatud, et on nii palju häid inimesi, kes Pardirallil osalevad,» ütles Eesti vähihaigete laste vanemate liidu juht Kaili Semm.
Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu poolt algatatud vannipartide võiduujumine vähihaigete laste ja nende vanemate toetuseks toimub lastekaitsepäeval 1. juunil. Internetilehel www.pardiralli.ee võimalik annetust tehes soetada endale, oma perele, sõpradele või ettevõtete töötajatele rallipartide numbreid.
Kõigil rallihuvilistel on võimalik oma annetuse eest vannipardile kaasa elada ETV ekraanil toimuva otseülekande vahendusel, mis läheb eetrisse lastekaitsepäeva õhtul Kadriorust kell 19.30. Samuti on võimalik tulla koha peale oma pardikese kaasa elama.
Pardiralli eesmärk on kindlustada kõikidele raske haigusega võitlevatele lastele hädavajalik ravi ja vajalikud tugiteenused: psühholoogiline tugi, eripedagoogika, füsioteraapia või muu laste või nende pere jaoks vajalik teenus.