Tubakatoodete ohtlikud jäägid reostavad keskkonda

Tavaprügisse sattuvad e-sigareti padrunid lagunevad lõpuks mikroplastiks ja kemikaalideks, mis voolavad vihmaveega äravoolu ja reostavad elusloodust. Foto: Elmo Riig

Tubakas ei mõjuta negatiivselt ainult inimeste tervist, vaid ohustab ka ümbritseva keskkonna tervist. Kui e-sigareti-, sigareti- ja huuletubakajäätmeid ei kõrvaldata nõuetekohaselt, satuvad need keskkonda, kus saastavad lõpuks vett, õhku ja pinnast mürgiste kemikaalide, raskmetallide ja nikotiinijääkidega.

Igal aastal satub keskkonda hinnanguliselt 766 571 tonni sigaretikonisid. Eestis kogutakse 10 000 tonni e-jäätmeid aastas, sealhulgas e-sigaretijäätmeid, millest umbes 50 protsenti jõuab lõpuks prügilatesse või põletusahjudesse. Segaolmejäätmete uuringule tuginedes on võimalik väita, et keskmiselt viskab inimene aastas tavalisse prügikasti umbes 1,4 kilo e-jäätmeid ning need on kõige kiiremini kasvav jäätmeliik maailmas.

Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi – selleks on hoopis suitsukonid, ja just nimelt tselluloos-atsetaatkiududest sigaretifilter, mis bioloogiliselt ei lagune. Sigaretikonid visatakse sageli keskkonda, tänavale, kõnniteele ja mujale avalikesse kohtadesse ning need võivad seejärel sattuda näiteks äravooluna kanalisatsiooni ja lõpuks saastada jõgesid, randu ja ookeane. Osa neist söövad ära loomad, ülejäänud suitsukonid kogunevad lihtsalt kallastele või veekogude põhja.