Kevad on täies hoos, kuid lasteaedades ja -hoidudes tuleb ikka ette viirushaigusi, mida seostame ennekõike kõledama ilmaga. Kas see tatitõbi juba läbi ei saa, võib mõni lapsevanem meeleheitest kurta. Kui kaua peaks nohune laps kodus olema ja mille poolest tänavune kevad on teistsugune, selgitab Qvalitase meditsiinijuht dr Andreas Abel.
Arst annab nõu: kui kaua peaks nohust väikelast kodus hoidma?
Kaheaastase lapse ema Tuuli jagab kogemust, kuidas nende lastehoius on lapsevanemad hädas nohuste väikelastega. Nad süüdistasid teisi vanemaid selles, et nood põhjendavad lapse nohu allergiaga.
«Lastehoiu reegel on, et äsja nohuseks jäänud laps peab olema seitse päeva kodus,» sõnas Tuuli. «Eks see ajab vanemaid närvi küll, kui pead kergelt tatise, aga muidu täie energiaga lapsega kodus olema, kui tegelikult vajab töö tegemist. Seda enam on tunne, et kui laps ei käi mujal, kui ainult hoius, aga jääb pidevalt haigeks, siis järelikult keegi vanematest rikub reeglit. Arutelu läks natuke teravaks küll.»
«Üldiselt on laste kollektiivides pea võimatu viirushaiguste levikut edukalt takistada, kuna nakatunu levitab viirust enamasti juba enne haigussümptomite teket. Lapsed on kollektiivis tihedalt omavahel kontaktis ning rangeid hügieeninõudeid on seal keeruline rakendada,» tõdeb dr Abel. Ta selgitab, et laps võib uuesti lasteaeda või -hoidu minna, kui viirushaiguse ägedad sümptomid on möödunud – see tähendab, et lapse enesetunne ja aktiivsus on tavapärased, ei ole palavikku ega vajadust ägeda haiguse tõttu ravimeid kasutada.
Küll aga tuleb koroonaviiruse kahtlusega last tervenemiseni kodus hoida, sest teame, et inimestel on haiguse kulg väga erinev. «Nii mõneski lasteaias on seetõttu hingamisteede haiguste puhul seatud kodus olemise piiriks seitse päeva,» tõdeb dr Abel. Kui lapsevanem kahtleb, kas oleks õige last rühma või hoidu tagasi saata, tasub kindlasti kasvõi meelerahu saamiseks pidada nõu perearstiga või helistada perearsti nõuandeliinile. Qvalitase digikliinikus saab lapsevanemale avada ka hoolduslehe või välja kirjutada või pikendada ravimiretsepti.
Tänavune aasta on erineb eelmisest viirushaiguste mõttes selgelt, lisab dr Abel.
«Sel aastal on eelmisega võrreldes tunduvalt enam esinenud rota- ja noroviiruseid, mis põhjustavad gastroenteriiti ehk nn kõhugrippi. Endiselt on liikvel SARS-CoV-2 viirus, kuid eelmise aastaga võrreldes on selgelt rohkem nakatumisi ka teistesse ülemiste hingamisteede haigusi põhjustavatesse viirustesse, nagu teised koroonaviirused, rino-, paragripi- ja RS-viirused,» selgitab dr Abel. «Põhjuseks on siin ilmselt uuesti sagenenud kontaktid inimeste vahel. Kui eelmisel aastal grippi sisuliselt ei olnudki, siis see aasta on diagnoositud juba tuhandeid juhtumeid.»
Noroviirused on ühed põhilised gastroenteriidi ehk rahvakeeli kõhugripi põhjustajad – haiguse tunnuseks on oksendamine ja kõhulahtisus. Qvalitase üldarst dr Andreas Abel selgitab, et haigusega võib kaasas käia ka nõrkus, lihasvalu ja kerge palavik, kuid mitte hingamisteede sümptomid, nagu nohu ja köha. «Noroviirustest põhjustatud gastroenteriit on äärmiselt nakkav, nakkust on nii väljaheites kui okses. Tüüpiliselt satuvad haigustekitajad ka nakatunu kätele ning kanduvad seda kaudu teistele edasi. Haiguse peiteaeg on 1–2 ööpäeva. Haiguse ägedad sümptomid mööduvad reeglina mõne päevaga, kuid nakatunu võib vahel viirust eritada veel mitu nädalat pärast paranemist. Väikelaste puhul on ravis eriti oluline jälgida piisavat vedeliku tarbimist, sest vedelikupuudus on neil lihtne tekkima,» osutab dr Abel.
Ka Tuuli lapse hoiust jõudis kõhugripp viimase paari nädala jooksul mitu korda üle käia. «Õnneks oli minu laps siis nohuga kodus ja sellest ringist jäime maha, ptüi-ptüi-ptüi,» ütleb Tuuli kerge muigega. «Väikelaste immuunsüsteem on alles arenev ja õppiv ning pole veel paljude inimestele tavaliste viirustega kokku puutunud. Lasteaias on lapsel palju kontakte teistega, samuti pole laste hügieen enamasti veel võrreldav täiskasvanute omaga. Seetõttu ongi tavaline, et väikelapsed võivad viirushaigusi põdeda isegi kuni 10 korda aastas ning olla seega lasteaiast eemal iga mõne nädala järel. Tavaliselt väheneb haigestumus 1–2 aastat pärast lasteaias alustamist,» sõnab dr Abel.
Selleks, et lapse immuunsüsteem saaks normaalselt toimida, on lapsel vaja piisavalt puhkust, und ja vähest stressi. Seetõttu soovitab ta eriti väikelastele anda võimalusel vahel lasteaiast lühemaid päevi või puhkepäevi. Kindlasti tasub last varakult harjutada hoolikalt käsi pesema ja hügieeni pidama. Väga oluline on tähele panna, et laste haigestumist soodustab ka vanemate suitsetamine.
Kui lihtne on segamini ajada allergiline ja viiruslik nohu?
Dr Abel tõdeb, et kui allergiline nohu ehk riniit tekib esimest korda, on seda tõesti pea võimatu eristada ägedast viiruslikust nohust. «Lastel võivad mitmed ülemiste hingamisteede viirushaigused kulgeda ka suhteliselt kergelt ning nohu võibki olla põhiline sümptom. Sageli kaasneb ägeda viirushaigusega aga ka näiteks palavik, mis allergiliste seisundite puhul tavaline ei ole. Kui peres või lasteaiarühmas on veel teisigi, kel on sarnased sümptomid, siis on suhteliselt kindel, et tegemist on ägeda viirushaigusega,» ütleb dr Abel.
Allergilise riniidi põhjuseks on organismi reaktsioon mingisugusele allergeenile ning sageli on sümptomid hooajalised (nt õietolmud kevadel ja suvel), kuid võivad esineda ka aasta ringi (nt reaktsioonil loomakarvade või tolmulesta vastu). Dr Abel lisas, et kui vesine nohu, aevastamine, punetavad ja vesised silmad kestavad kauem kui 1–2 nädalat ja leevenemise märke ei ole, siis võiks konsulteerida arstiga.