Esimest korda töödeldi inimese maksa masinas ja siirati seejärel edukalt

Prof. Pierre-Alain Clavien ja prof. Philipp Dutkowski siirdavad masinas ravitud doonorimaksa. Foto: USZ

Mida nad doonori maksaga teevad?

Masin jäljendab inimkeha üsna täpselt, et luua inimese maksale ideaalsed tingimused. Pump toimib asendussüdamena, oksügenaator asendab kopse ja dialüüsiüksus täidab neerude funktsioone. Lisaks täidavad erinevate hormoonide ja toitainete lahused soolestiku ja kõhunäärme ülesandeid. Nagu inimkeha diafragma, liigutab masin ka maksa inimese hingamise rütmis. 2020. aasta jaanuaris näitasid Zürichi ülikoolihaigla ja kahe Zürichi ülikooli uurimisrühm esimest korda, et perfusioonimasin võimaldab hoida maksa väljaspool keha kuni 10 päeva, seda ravida ja uurida ning seejärel edukalt siirata. Seni on doonormaksa «eluiga» väljaspool doonori keha olnud kuni 12 tundi.

Kolme päevaga kehvakesest heaks