Teadlased said jälile, miks kogetakse koroonavaktsiini järgselt väsimust ja kuidas seda vältida

Vaktsineerimine. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

SARS-CoV-2 vastu tõhusalt toimivaid mRNA-põhiseid vaktsiine seostatakse kaitsepookimise järgse väsimusega – kuidas seda vältida? Ajakirjas PLOS Biology avaldatud uues teadustöös nendivad teadlased, et süstimisstrateegia muutmine võib selliseid kõrvaltoimeid leevendada, vahendab Medical Xpress.

Singapuri Duke´i meditsiinikooli teadlased võtsid Covid-19 vastu vaktsineeritud inimestelt vereproove, milles ilmnes erinevaid molekulaarseid omadusi, mis on seotud vaktsineerimisjärgse väsimuse suurema tõenäosusega.

Vaktsineerimisjärgsed nähud võivad mõjutada inimeste valmisolekut vaktsineerida või saada tõhustusannus, mis takistab Covid-19 leviku pidurdamise püüdlusi. Vaktsineerimisjärgsete mõjude molekulaarne taust on aga olnud ebaselge. Et seda paremini mõista, analüüsis teadur Ayesa Syenina ühes kolleegidega vereproove 175 tervishoiutöötajalt, kes said Pfizer-BioNTech Covid-19 vaktsiini BNT162b2. Täpsemalt analüüsiti iga vaktsineeritu geeniekspressiooni ehk seda, millised geenid on sisse või välja lülitatud.

Analüüs näitas, et inimestel, kes kogesid pärast vaktsineerimist suurt väsimust, oli tõenäolisemalt kõrgem T-rakkude ja looduslike tapjarakkude aktiivsusega seotud geenide algtase – need on inimese immuunsüsteemi kaks peamist rakutüüpi.

Teadlased katsetasid hiirtel ka kahte erinevat vaktsineerimisstrateegiat. Osa hiirtest said BNT162b2 intramuskulaarse süsti, mille käigus vaktsiin süstitakse lihasesse ja mis on osa praegusest vaktsineerimisstrateegiast inimestel. Teised hiired said subkutaanse süsti, mille käigus vaktsiin süstiti nahaalusesse koesse.

Pärast vaktsineerimist oli subkutaanse vaktsineerimise teel immuniseeritud hiirtel madalam tõenäosus kõrvaltoimete tekkeks, näiteks väsimuse. Vaktsiini manustamine nahaalusesse koesse ei paistnud siiski vähendavat immuniseerimise kaitsvat toimet.

Leiud pakuvad potentsiaalset strateegiat vaktsineerimisjärgse väsimuse vähendamiseks, ehkki vaja oleks täiendavaid kliinilisi uuringuid.

«See uuring annab esimese ülevaate kõrvalmõju molekulaarsest alusest, mida paljud on kogenud pärast mRNA vaktsiini saamist. Loodame, et see leid ajendab tegema rohkem uuringuid, et täielikult mõista vaktsiiniga seotud kõrvaltoimete aluseks olevaid mehhanisme, ja et aidata ühiselt kaasa veelgi talutavamate vaktsiinide väljatöötamisele,» lisas kaasautor Eng Eong Ooi.