Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonihaiguste arst dr Pilleriin Soodla rääkis veebihäälingus «Tervis Tartust», et olulise murranguna HIV ennetuses on nüüd Eestiski kättesaadav tablettprofülaktika.
HIV-nakkust ennetavad tabletid jõudsid Eestisse
«See on kokkupuute-eelne profülaktika, mida mujal on juba tükk aega kasutatud. Eestis on need haigekassa soodustusega kättesaadavad alates 2020. aasta aprillist,» vahendas arst.
Tegemist on profülaktilise raviga inimestele, kes on suuremas HIV-tõppe nakatumise ohus. «See on mõeldud näiteks inimestele, kellel on palju seksuaalkontakte, kel pole kondoomi kasutamine väga järjepidev ning kes ei tea oma seksuaalpartneri HIV-staatust,» tõi ta välja.
«Eelkõige on see suunatud meestega seksivatele meestele (MSM), kel seksuaalkontaktist lähtuvalt on kõrgemad riskid, kuid see kindlasti ei tähenda, et profülaktika poleks suunatud ka heteroseksuaalidele. Näiteks aitab see olukorras, kus üks partner on HIV-positiivne, panna tema kaaslase profülaktilisele ravile kuni partneri viirus on kontrolli alla saadud.»
Siiski on HIV-diagnoose Pilleriin Soodla sõnul aasta-aastalt vähem. «Kindlasti on siin oma osa ennetuskampaaniatel, aga väga suure efekti on andnud ka süstlavahetuspunktid. Ja täna oleme sealmaal, et kättesaadav on ka tablettprofülaktika,» rääkis ta. Oluliselt paremaks Soodla sõnul on muutunud ravivõimalused. «Kasutatakse mitut preparaati, et viirus ei saaks arendada resistentsust,» selgitas ta.
«Enne 2000. aastat olid tõesti vaid üksikud HIV juhud, kuni Ida-Virumaa süstivatest narkomaanidest sai alguse meie oma epideemia,» meenutas Soodla. «Tänasel päeval on kõigest 10% juhtudest haigus saadud süstimise teel ja umbes sama palju juhtumeid on meestega seksivate meeste populatsioonis. Enamus uutest positiivsetest on aga nakatunud heteroseksuaalsel teel. Nii et see haigus on juba aastaid tavapopulatsioonis.»
Eestis on tema sõnul infektsioonihaiguste arstide juures jälgimisel umbes 5000 patsienti. «Inimene, kes HIV diagnoosi saab, on keskmiselt umbes 35 aastane noor ja aktiivne inimene ning tal pole väga palju kaasuvaid haigusi. Tänase antiretroviirusraviga, mida soovitatakse kõigile diagnoosi saanutele, ei pruugi oodatav eluiga olla sugugi lühem kui HIV-negatiivsel inimesel,» rääkis dr. Soodla.
«Kui inimene suudab viirust kontrolli all hoida, saab ta elada murede ja probleemideta, ainult rohtu tuleb võtta. Täna ei tähenda see aga peotäit ravimeid mitu korda ööpäevas, vaid sageli võib see olla kõigest üks tablett päevas või kaks tabletti hommikul. Nii et see on oluliselt muutunud, preparaatidel on vähem kõrvatoimeid. Me ei suuda viirust küll välja ravida, kuid saame selle paljunemise hoida kontrolli all, nii et see inimesele mingeid muresid ei põhjusta,» selgitas ta.
Doktor Soodla sõnul on ka ravi ise ühtlasi ka ennetus. «Kui inimesel on olnud viirus üle poole aasta kontrolli all, mis meie jaoks tähendab, et laboratoorsete testidega viirust verest ei leita, pole inimene ka 99,9% juhtudel nakkusohtlik,» tõi ta välja. «Täna on HIV krooniline infektsioon, mida oskame ravimitega hästi kontrolli all hoida ja kindlasti mitte surmaotsus.»
Kuigi see on arsti sõnul HIV-tõvega seotud stigmat vähendanud, tuleb müüte endiselt murda. «HIV infektsioon levib vere teel ja on hästi nõrk ja tundlik – kui inimese seest välja saab, hakkab viirus kohe surema,» selgitas Soodla. «Nii et HIV nakkust ei saa kuivanud verest ning kui laps näiteks leiabki mänguväljakult terve talve lume all vedelenud süstla, ei ole selles HIVi, millega ta võiks nakatuda. Samuti ei levi HIV verd mitte sisaldavate kehavedelikega – see tähendab, et viirust pole süljes, pisarates, uriinis, väljaheites ega ka oksemassides, samuti mitte naha peal. Nii et nõude jagamine, kallistamine, kätlemine või ühise tualeti kasutamine ei kätke endas mingisugust riski. Viirust sisaldavad aga tupevedelik ja sperma, nii et seksuaalkontaktis tuleks olla ettevaatlik,» selgitas Soodla.