Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Maasikad võisid põhjustada USAs ja Kanadas hepatiidijuhtumid

Copy
Maasikad. Pilt on illustratiivne.
Maasikad. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Saastunud maasikad on USAs ja Kanadas A-hepatiidi puhangu tõenäoline põhjus, teatas USA toidu- ja ravimiamet (FDA).

Maasikaid müüdi kaubamärkide FreshKampo ja HEB all ning need osteti USAs 5. märtsist 25. aprillini 2022 ning Kanadas 5.–9. märtsini, vahendab Live Science.

Seni on USAs maasikaid seostatud 17 A-hepatiidi juhtumiga, sealhulgas 12 juhtumit Californias.

12 haigestunud inimest vajasid haiglaravi, kuid haiguspuhanguga seotud surmajuhtumeid ei ole esinenud, teatas FDA. Kanada rahvatervise agentuuri andmetel tuvastati Kanadas neli juhtumit Albertas ja kuus Saskatchewanis. Neist kümnest juhtumist neli nõudsid haiglaravi ja surmajuhtumeid ei ole.

Hepatiidiinfektsioonid põhjustavad maksapõletikku. A-hepatiiti põhjustab A-hepatiidi viirus, mis võib levida inimkontakti või saastunud toidu ja vee kaudu.

Kõigil A-hepatiidi viirusega nakatunutel ei teki sümptomeid. Kuid kui sümptomid tekivad, ilmnevad need tavaliselt kaks kuni seitse nädalat pärast kokkupuudet haigustekitajaga. Sümptomiteks on väsimus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, tume uriin, hele väljaheide, kollatõbi ehk silmavalgete ja naha kollasus. Nakatunud isikud paranevad tavaliselt ühe kuni kahe nädala jooksul, kuid harvadel juhtudel võib A-hepatiit muutuda krooniliseks ja põhjustada tõsiseid tüsistusi, nagu maksapuudulikkus.

Inimestel, keda pole varem A-hepatiidi vastu vaktsineeritud, saab nakatumist ennetada raviga, mida nimetatakse kokkupuutejärgseks profülaktikaks, kui seda manustatakse kahe nädala jooksul pärast kokkupuudet. Sõltuvalt patsiendi vanusest koosneb see ühest A-hepatiidi vaktsiinist või antikehadest, mis on suunatud viiruse vastu. Need, kes on varem A-hepatiidiga nakatunud või viiruse vastu vaktsineeritud, seda ei vaja.

Märksõnad

Tagasi üles