OTSEÜLEKANNE ⟩ Eesti pereterapeudid: ajalooliste traumade mõjud ulatuvad põlvkondade taha ja kujundavad pereelu

Ärevushäire on laste ja noorte seas aina sagedasem probleem. Foto: Shutterstock

Täna tähistab Pereteraapiate ühing 32 sünnipäeva konverentsiga «Trauma mõju ja narratiivid», millega soovitakse juhtida inimeste tähelepanu põlvest põlve edasikanduvate toimetulekumustrite rollile perekonnaelus, seda eriti rasketel aegadel. Konverentsist saab vaadata otseülekannet Postimehe veebilehel täna kell 12.30-17.30.

Pereterapeutide sõnul on II Maailmasõja mõjutused meie vanavanemate kogemuste kaudu praegu lähemal kui kunagi varem, sest Ukraina sõda toob mälestused taas pinnale. Tänane konverents keskendub trauma olemuse avamisele ning perekondliku trauma kujutamisele erinevate distsipliinide vaates. 

Pereteraapia ühingu esinaise Jelena Põldsami sõnul talletuvad ajalooliselt läbielatud traumad meie keha mälus, sest lugude kaudu antakse edasi ka ärevus ja hirm, mida meie vanavanemad kunagi kogesid. «Kindlasti reageerivad teise riigi poolset agressiooni kogenud inimesed praegusele Ukraina sõjale intensiivsemate emotsioonidega kui inimesed, kelle suguvõsas puudub sõja ja okupatsiooni kogemus. Ellu aitas jääda üksteise abistamine ja selle ilusa ja inimliku mustri avaldumist näeme praegu väga võimsal kujul eestlaste valmisolekus ukrainlasi abistada. Kuid sõda õpetas ka raskeid tundeid endale hoidma ja varjama, näiteks metsavendade kaitseks. Sellised kogemused võivad tuua peredesse isoleerumist ja emotsionaalset eemalolekut,» tõi Põldsam mõned näited.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes peab konverentsil avakõne, tõi välja üksteise toetamise vajalikkuse. «Iga üksiku inimese heaolu sõltub teda ümbritsevate inimeste omavahelistest suhetest, olgu selleks siis perekond või kogukond laiemalt. Üleüldise ärevuse tõusu foonil läheb rohkem ressurssi enda emotsionaalse tasakaalu säilitamiseks ja lapsed või üksi elavad sugulased võivad seetõttu piisava tähelepanuta jääda. Praegu on eriti oluline kõiki pere liikmeid märgata ja üksteist toetada,» rääkis Riisalo.

Põldsami sõnul näevad ka pereterapeudid oma töös, et ühiskonda traumeerivate sündmuste taustal tõuseb üleüldine ärevus ning see kajastub ka pereelus. «Ärevus vähendab ratsionaalsust ja suurendab emotsionaalsust ning tülid on kerged tekkima. Oluline on enda pere toimetulekumustreid teadvustada ja olla mõistev erinevate reaktsioonide suhtes,» rääkis Põldsam.

Seekordne konverents huvitub sellest, kuidas perekondlikku traumat erinevates distsipliinides käsitletakse. Antakse ülevaade millised on trauma jäljed – kuidas aju ja keha minevikku meeles peavad. Selgub, mis on ajalooline trauma. Selle kultuuriline esiletõus ja põlvkondlik ülekanne. Juttu tuleb ka perekondliku trauma kujutamisest kirjanduses ja filmikunstis, kuid ka sellest, kuidas loomapered trauma korral käituvad.

Konverentsi kava:

12.30 -13.00 Avasõnad – sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Pereteraapiate ühingu esinaine Jelena Põldsam

13.00-13.30 Kariina Laas (Tartu Ülikool) «Trauma jäljed – kuidas aju ja keha minevikku meeles peavad»

13.30-14.30 Evalds Kazlauskas (Vilnius Univeristy) «Developmental perspective in psychotraumatology, from childhood abuse to complex trauma»

14.30-15.00 Kovipaus

15.00-15.30 Aleksei Turovski «Traumatismi etoloogia»

15.30-16.00 Eneken Laanes (Tallinna Ülikool) «Ajalooline trauma. Kultuuriline esiletõus, põlvkondlik ülekanne, debatid»

16.00-16.30 Elen Lotman (Tallinna Ülikool, BFM) «Filmikunsti peidetud mudelid trauma käsitlemiseks»