L, 1.10.2022

Õhusaaste tõstab riski raske koroonahaiguse tekkeks

Aleksander Laane
, ajakirjanik
Õhusaaste tõstab riski raske koroonahaiguse tekkeks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Gelatin, Pexels
  • Õhukvaliteedi parandamiseks on kiiresti vaja üle minna taastuvenergiale.
  • Veel on vaja üle minna puhtale transpordile ja säästvale põllumajandusele.
  • See parandab inimeste tervist ja elukvaliteeti kogu maailmas.

Pikaajaline kokkupuude õhusaastega kasvatab riski haigestuda raskesse Covid-19sse. Uuringut esitleti Milanos Euroopa Anestesioloogia ja Intensiivravi Ühingu (ESAIC) aastakoosolekul Euroanesthesia.

Saksamaal tehtud uuring näitas, et maakondades, kus saasteaine lämmastikdioksiidi (NO2) tase on kõrgem, vajavad inimesed Covid-19 korral suurema tõenäosusega intensiivravi ja mehaanilist ventilatsiooni.

Pikaajaline kokkupuude NO2ga, mis on fossiilkütuste põletamisel atmosfääri eralduv gaas, võib kopsudele kahjulikku mõju avaldada. See hõlmab endoteelirakkude kahjustusi, mis mängivad võtmerolli hapniku ülekandmisel sissehingatavast õhust verre.

Kuigi seoseid õhusaaste ja Covidi vahel on varem analüüsitud, on vähesed uuringud keskendunud haiguse tõsidusele või arvestanud rahvastikutihedust, kaasnevaid terviseseisundeid ja muid haiguse kulgu mõjutavaid tegureid.

Dr Susanne Koch ja tema kolleegid Charité – Universitätsmedizin Berlini anestesioloogia ja intensiivravi osakonnast uurisid pikaajalise õhusaaste mõju Covid-19 patsientidele, nende intensiivravi ja mehaanilise ventilatsiooni vajadusele.

NO2 pikaajalise keskmise taseme arvutamiseks Saksamaa iga maakonna kohta kasutati 2010.–2019. aasta õhusaaste andmeid. See kõikus vahemikus 4,6 µg/m³ kuni 32 µg/m³, kõrgeim oli tase Frankfurdis ja madalaim Tüüringi väikeses maakonnas Suhlis.

Saksamaa interdistsiplinaarse intensiivravi ja erakorralise meditsiini assotsiatsiooni (DIVI) registrit, mis loodi pandeemia ajal intensiivravi suutlikkuse jälgimiseks, kasutati teabe saamiseks selle kohta, kui palju Covid-19 patsiente igas haiglas vajab intensiivravi ja mehaanilist ventilatsiooni.

Uuritud periood oli 16. aprillist kuni 16. maini 2020. Analüüsi kaasati 392 Saksamaa 402 maakonnast. 

Demograafilised tegurid (rahvastiku tihedus ning vanuseline ja sooline jaotus), sotsiaalmajanduslikud tegurid ja terviseparameetrid, sealhulgas olemasolevad terviseseisundid, mis võivad mõjutada Covid-19 raskusastet, olid kõik arvesse võetud.

Uuringust selgus, et Covid-19 patsientide vajadus intensiivravi ja mehaanilise ventilatsiooni järele oli suurem maakondades, kus on kõrgem pikaajaline aastane keskmine NO2 tase.

NO2 kontsentratsiooni tõus 1 µg/m³ võrra oli seotud Covid-19 patsientide intensiivravi voodikohtade arvu suurenemisega 3,2 protsenti ja mehaanilist ventilatsiooni vajavate Covid-19 patsientide arvu suurenemisega 3,5 protsenti. 

Kümnes madalaima pikaajalise NO2 kokkupuutega maakonnas oli uuritud kuu jooksul Covid-19 patsientide jaoks vaja keskmiselt 28 intensiivraviosakonna voodit ja 19 ventilaatorit. Seda võrreldakse keskmiselt 144 intensiivraviosakonna voodi ja 102 ventilaatoriga kümnes maakonnas, kus on kõrgeim pikaajaline kokkupuude NO2ga.

Teadlased ütlevad, et kuigi nende tulemused ei tõesta põhjuslikku seost, on neile potentsiaalne bioloogiline seletus.

ACE-2 valk, millega Covid-19 viirus meie rakkudesse sisenedes seondub, täidab organismis palju võtmerolle, sealhulgas aitab reguleerida angiotensiin II, põletikku suurendava valgu, aktiivsust. Teisisõnu aitab ACE-2 põletikku pidurdada.

Kui SARS-CoV-2 viirus seondub ACE-2ga, siis need pidurid eemaldatakse. Õhusaaste «vabastab ka pidurid» ja seega võib Covid-19 ja pikaajalise õhusaastega kokkupuutumise kombinatsioon põhjustada raskema põletiku ja raskema kuluga Covid-19.

Teadlased lisavad, et nende tulemused on kooskõlas teiste hiljutiste uuringutega, mis on seostanud pikaajalist kokkupuudet NO2 suurema Covid-19 esinemissagedusega ja suurema suremuse määraga.

Dr Koch ütleb: «Pikaajaline kokkupuude NO2ga ammu enne pandeemiat võis muuta inimesed raskema kuluga Covid-19 haiguse suhtes haavatavamaks. Välisõhusaaste võib kaasa aidata paljude muude seisundite, sealhulgas südameinfarkti, insuldi, astma ja kopsuvähi tekkele ning kahjustab tervist veel kaua pärast Covid-19 pandeemia lõppu. Õhukvaliteedi parandamiseks on kiiresti vaja üle minna taastuvenergiale, puhtale transpordile ja säästvale põllumajandusele. Heitkoguste vähendamine ei aita mitte ainult kliimakriisi piirata, vaid parandab inimeste tervist ja elukvaliteeti kogu maailmas.»

Märksõnad
Tagasi üles