Sõda rebib lahti Eesti perede hingehaavad

• Koroona ja sõda Ukrainas sütitavad ärevust ja pereprobleeme.
• Peredes on lisandunud ideoloogilised lahkhelid.
• Sõjamälestused mõjutavad mitut põlvkonda.

Koroona, sõda, inflatsioon – need viitsütikuga pommid kõigutavad ka vaimse tervise alustalasid. Eesti inimesed on probleemidest väsinud, nendib Eesti Pereteraapia Ühingu esinaine Jelena Põldsam, kelle sõnul pöördutakse pereterapeutide poole abiküsimisega praegu enamasti suheteprobleemide ja lastel avalduvate eriilmeliste sümptomite tõttu.

Konfliktide, laste psühhosomaatiliste probleemide, meeleolu- ja käitumishäiretega tegelevad pereterapeudid ka muidu iga päev, kuid praegune aeg paneb vaimse heaolu ja kodurahu eriliselt proovile.

Kust saab ööpäev läbi abi

Kui sinu või kellegi teise elu on ohus, helista hädaabinumbril 112

Vaimse tervise abiliin on kõigile, kes otsivad tuge: 660 450

Laste ja noortega seotud probleemide korral pöördu Lasteabi poole: 116 111, lasteabi.ee.

Ohvriabi pakub tuge, kui sind on koheldud vägivaldselt, hoolimatult või halvasti: 116 006, palunabi.ee.

Psühhiaatriakliinikute valvetoad:

Tallinn: 617 2650

Tartu: 731 8764

Pärnu: 516 0379

Viljandi: 435 4255

Narva: 357 1795

Ahtme: 331 1074

Allikas: Eesti Pereteraapia Ühing

«Ühiskonnas on kõrgema ärevuse foonil probleemid aktiveerunud. Üks teema on aga juures: kui ühe pere liikmed ei jaga ühiseid ideoloogilisi seisukohti. Isegi kui nad püüavad ühisel kokkuleppel neil teemadel mitte rääkida, on pinge tajutav ja konfliktid või muud patoloogiad kerged tulema,» ütleb pereterapeut Põldsam. «Kuidas inimesed pingetega toime tulevad, on põlvest põlve õpitud muster – see võib olla alkoholi, tänapäeval ka muude ainete tarbimine, tülitsemine, kõrvalsuhete pidamine, emotsionaalse distantsi loomine ja endasse sulgumine, haigeks jäämine.»

«Iga inimese jaoks on keeruline taluda kontrolli kadumist. Kui midagi juhtub – näiteks Covid või sõda –, läheb ärevus kõrgeks ja inimesed hakkavad toimetama. Sõja puhul oli hästi näha seda koostoimetamise perioodi, mida spetsialistid teavad «mesinädalate» nime all. Inimesed aga väsivad, kuna probleem kestab ja kestab. Oluline on jätkata eesmärgipärast tegutsemist, kuid see muutub psüühika väsimise tõttu ajas raskemaks,» selgitab Põldsam pingete kuhjumise mehhanisme.

Sõjamälestused jäävad põlvkondadeks

Samuti mängib rolli nii-öelda ajalooline mälu, uued sündmused rebivad sideme esivanemate aastakümneid püsinud traumadelt. «Selge see, et trauma mõjutab ja esivanemate kogetu kandub edasi,» sõnab Põldsam.

«Inimlikul tasandil näeme, et nendel inimestel, kelle vanemad või vanavanemad ei ole sõda kogenud, on reaktsioonid praegusele sõjaolukorrale teistsugused kui neil, kelle esivanemad on seda kogenud. Keha mäletab traumat ja sarnases olukorras tuleb see nii-öelda meelde ja käiku lähevad toimetulekumehhanismid. Ehk siis ärevus läheb kõrgemaks, inimesed ühinevad ja toimetavad koos, et ellu jääda. Avaldub väga ilus ja inimlik muster – abistamine,» räägib Põldsam.

Reedel toimunud pereterapeutide konverentsil oli juttu epigeneetilistest uuringutest, kuidas info liigub traumat kogenud esivanematelt järglastele. Tulemused ei ole üheselt interpreteeritavad, aga on võimalik, et lisaks emotsionaalsetele mälujälgedele, mis on tekkinud lähedaste lugusid kuulates ja käekäiku kõrvalt nähes, on trauma mõjutanud rakutasandil keemilisi protsesse nii otseselt kannatanul kui tema järglastel.

Kuidas kimpus inimest ära tunda

Vaimse trauma märkamise teeb Põldsami sõnul keeruliseks vaikimine – inimese mõtteid ei ole võimalik lugeda, kui ta nendest ei räägi. «Kui inimene jagab oma mõtteid, on see reeglina lootusetus ja rõõmu puudumine. Varem rahuldust ja rõõmu pakkunu ei tee seda enam.» Parem oleks mõistagi depressiivsuse tekkimist ennetada, jagades oma muremõtteid lähedaste või spetsialistidega siis, kui need on alles pead tõstmas.

Käitumisest võib aga juba nii mõndagi välja lugeda. «Käitumine on teistele nähtav ja inimesed muutuvad alanenud meeleolu foonil passiivseks, emotsionaalne ressurss on kesine – maailma, ennast ja teisi nähakse läbi mustade prillide ning reaktsioon on tihtipeale negatiivne,» räägib Põldsam. Alanenud meeleoluga ärritutakse tema sõnul kergemini, võidakse endasse sulguda ja teised tajuvad, et inimene hoiab palju omaette. «Täiskasvanud võivad hakata rohkem alkoholi tarbima, püüdes negatiivsete tunnetega sel viisil toime tulla. Esinevad uneprobleemid, pidev väsimus,» kirjeldab terapeut.

On võimalik, et lisaks emotsionaalsetele mälujälgedele, mis on tekkinud lähedaste lugusid kuulates, on trauma mõjutanud rakutasandil keemilisi protsesse nii otseselt kannatanul kui tema järglastel.

Ärevus on Põldsami sõnul väga kehaline tunne. «Kõrgema ärevuse foonil on raske keskenduda ja inimesed võivad hoida end liigses tegevuses või siis otsida teisi ärevusega toimetuleku viise, näiteks end töösse matta, liigselt sportida. Samuti võib suureneda meelemürkide kasutamine või põgenetakse internetiavarustesse.»

Internetis võivad inimesed ka otsida pidevalt infot selle kohta, mis toimub näiteks seoses sõjaga, ja see omakorda hoiab ärevust üleval, nendib terapeut. Lapsed reageerivad täiskasvanute ärevusele ja muutuvad rahutumaks, jonnivad, võivad tekkida mitmesugused käitumisprobleemid.

Pere toest on palju abi

Eesti inimeste vaimse tervise probleemidele pole lihtsat lahendust. «Probleem on tõsine ja erinevate instantside esindajad on otsinud ja jätkuvalt otsivad lahendusi,» ütleb Põldsam. Pikad järjekorrad psühhiaatrite ja psühholoogide vastuvõtule pääsemiseks on endiselt kaigas kodarais. Ühiskonnas on terapeudi hinnangul hea ideena kõlanud, et iga inimene võiks osata pakkuda psühholoogilist esmaabi. «Pereterapeudid panustavad pere võimalustele. On väga oluline, et pereliikmed saaksid aru, mida perre kuuluvad inimesed vajavad ja kuidas neid vajadusi rahuldada. Kuulamine ja mõistmine on väga olulised. Need lapsed ja täiskasvanud, kes tajuvad, et pereliikmed neid mõistavad ja kel on kuuluvustunne, on meeleoluhäirete eest paremini kaitstud kui need, kellel tugivõrgustikku pole,» ütleb Põldsam.

Hollandi näljatalve epigeneetilised mõjud kestsid kaua

Oleme harjunud mõtlema, et päritud geene ei saa muuta, aga uus teadussuund epigeneetika väidab, et genoom on kohanduv.

Kreekakeelne sõna epi tähendab «peale» ehk epigeneetika on geneetika, mis avaldab mõju päritud geneetikale või sellele lisaks. See tähendab, et geenides võib toimuda keskkonnateguritest tingitud püsivaid ja isegi päranduvaid muutusi, ilma et DNA ise muutuks.

Epigeneetiliste «tööriistade» hulka kuulub protsess, mil DNA-le lisatakse metüülrühmad. See võib näiteks pärssida geeni avaldumist. Geenide aktiivsust mõjutavad ka valgud histoonid, mis aitavad DNAd kokku pakkida. Nendel protsessidel on võime muuta geenide avaldumise mustreid.

Hollandi näljatalv (1944–1945) on andnud teadlastele võimaluse uurida, millised mõjud on algsel üsasisesel toitumisel inimese tervisele läbi tema elu. Saksa okupantide seatud piirangute tõttu said kohalikud, sealhulgas rasedad päevas vaid 400–800 kcal.

Üks tähelepanekuid Hollandi näljatalve uuringutest on olnud, et toitainete vaegusel looteeas on kestev mõju tervisele täiskasvanueas. Need, kelle ema oli näljas loote arengu kõige varasemas staadiumis, olid hilisemas elus ülekaalulised, muutunud olid nende lipiidiprofiilid ja suureks probleemiks südame-veresoonkonna haigused. Allikas: PubMed, PM Tervis