Kas tead, milliste sümptomitega annab märku B12-vitamiini puudus?

Moelooja Katrin Kuldma on terviseteadlik, ent argiselt ei ole ülemäära aega eraldi tervisele pühendada. Ta kasutas võimalust anda kiirel ajal vereproov töökohas. Foto: Ultima Thule galerii

Moeloojal Katrin Kuldmal on taas kiire aeg: uued kollektsioonid on valmimas ja suvised tellimused vajavad klientidele üleandmist. Aja kokkuhoiu mõttes võetakse tervisekontrolli tarvis kollektiivi vereproovid galeriis kohapeal.

«Terviseteadlikkus, julgen väita, on mul olemas, kuid ma ei tegele tervislik olemisele mõtlemisega intensiivselt ja pidevalt,» tõdeb Amanjeda by Katrin Kuldma rõivabrändi disainer ja Ultima Thule Galerii loovjuht Katrin Kuldma (51). «Samas on selge, et hea tervis ja selle hoidmine on ülimalt tähtis ja oluline iga inimese jaoks.» Nii sai ette võetud tervisekontroll kogu kollektiivi naisperega ja kiirel ajal kutsuti SYNLABi proovivõtumeeskond galeriisse.

Kuldma jaoks jäi olulisena kõlama analüüsitulemusi lahti seletanud SYNLABi arsti väide, et oma tavapärase toiduga saab inimene kätte kõik vajalikud ained ja vitamiinid. Ehk siis õige toitumine on ikkagi hea tervise alus. Moodsas maailmas minnakse tervislikkusele pühendumisega teise äärmusesse. Pakendite sisu kirjeldust loetakse poes tunde, valitakase filligraansuseni, mida süüa, mida mitte. «Leian, et niisuguses, äärmuslikus suhtumises, kaob lugupidamine toidu vastu, samuti on see ju tüütu. Minul on veel vanaemade kasvatus, kus toitu tuli austada, kui vanaema tegi ühepajatoidu, ei küsitud, kas see mulle sobib? Usun väga, et ka terve ellusuhtumine ja vaimne seisund on üldise hea tervise aluseks ning siin on naudingud väga olulised,» lisab Kuldma.

Kiire elustiil on ka põhjus, miks moelooja otseselt spordisaalis ei käi, kuid see ei tähenda, et ta poleks füüsiliselt aktiivne. «Spordi jaoks hetkel aega ei jää, aga liigun palju,» tõdeb Kuldma taas, et fookus on tal igapäevasel elul. «Ma vahel naeran, et minu trenažöör on trepp, jooksen galerii esimese ja teise korruse vahet.»

SYNLABi laboriarsti dr Meeli Glükmanni hinnangul on tervisekontrolli puhul oluline arvestada, kas tegu on mehe või naisega, milline on vanus ning füüsiline koormus, mis annab aluse soovitusteks toitumises ja liikumises.

Vereproovide andmine osutus lustakaks ettevõtmiseks. Foto: Ultima Thule galerii

Arst soovitab hoida regulaarse tervisekontrolliga pilk peal mitmete vitamiinide ja mineraalainete varudel. Näiteks võimaldab naistel teadlikkus vere rauavarudest ennetada kehvveresust ja väsimustunnet, mis on Eestis väga levinud.

Katkised suunurgad võivad olla märk vitamiinipuudusest

Küpsemas eas võib aga hakata esinema B12-vitamiini puudust, mida organism vajab küll väga väikestes kogustes ja varud organismis on mitmeks aastaks, kuid vitamiini peab igapäevaselt saama juurde toiduga. «B12-vitamiini on vaja vereloomeks ning närvisüsteemi ja naha normaalseks toimimiseks. B12-vitamiini puuduse esmasümptomid võivad olla valu ja tundlikkushäired kätes ja jalgades, närvilisus, unetus ja stress, katkised suunurgad,» räägib dr Glükmann. Ta lisab, et selle vitamiini puudujääk võib tekkida näiteks ebapiisava imendumise tõttu seedetrakti haiguste esinemisel ning samuti ka taimetoitlastel, kes ei tarvita toiduks loomset toitu.

Folaat ehk vitamiin B9 on dr Glükmanni sõnul omakorda oluline närvisüsteemi toimimiseks, vereloomes punaste vereliblede tootmiseks, aminohapete ainevahetuseks (homotsüsteiin), südame normaalseks tööks ning soolhappe tekkeks maos. «Folaadi madalad näitajad võivad tuleneda alatoitumusest, alkoholi liigtarvitamisest, soolehaigustest, kroonilistest põletikest, antibakteriaalse ravi tagajärjel muutunud soole mikrofloorast, samuti teatud ravimite pikaajalisest kasutamisest, suurenenud vajadusest näiteks rasedatel ja imetavatel emadel,» seletab laboriarst.

«Vereanalüüsidele tuginedes saab anda täpsustatud ülevaate naise tervislikust seisundist, avastada hormonaalseid ja ainevahetushäireid, hinnata südame-veresoonkonnahaiguste tekke riske ning põletike võimalikku esinemist või puudumist,» selgitab Glükmann. Kuna mitmete tervisemurede taga võib olla kilpnäärme ala- või ületalitlus, kontrollitakse vereprooviga ka nende häirete soodumusele viitavaid näitajaid.

Mitu lehekülge tervisetulemusi Küpse naise tervisekontrolli paketi alusel aitas pärast analüüside tegemist Kuldmale lahti seletada SYNLABi laboriarst. Koos arutasid nad läbi, kuidas hoida tähelepanu kolesteroolinäitajal, mis oli normi ülemisel piiril ja D-vitamiini vähesusel. Millised on need toiduained, mis võivad olla paharetiks ja millest loobumine on oluline, milliseid muudatusi tuleks teha elustiilis?

Kuldma lisab, et elupõlise maiasmokana on ta oma eelistused toidu osas mõelnud tervislikuks: kõrge kvaliteediga ja hästi valmistatud toit ongi ju ka ühtlasi tervislik. Suhkur, sai ja rasvane liha on ühtlasi nii kahjulikud kui ka ebameeldivad kogu olemuselt. Nii tegelikult ei pea end piirama, vaid just heade valikute osas mõtlemist avardama.

«Minu jaoks võiks maailmas Coca-Cola olemata olla, küll aga šampanja on tähtis - naturaalne ja kvaliteetne. Ka on minu arvates suur legend, et pärast kella kuute ei tohi süüa. Õhtusöögid on üks toredam ja olulisem osa elust, vaimsele tervisele on ülioluline olla koos sõprade ja perega, rääkida, nautida. Piirangud tekitavad stressi, seda pole vaja,» väidab Kuldma.

Mitmepalgeline kolesterool

«Täna hommikul tundus, et kuigi ma armastan muna peekoniga, siis peekonist olen ma valmis loobuma, kuna arstiga vestlusest selgus, et just peekon on üks suuremaid halva kolesterooli allikaid,» tõdeb Kuldma. «Juust võib samuti tõsta kolesteroolinäitu, kuid kvaliteetses juustus on palju olulisi aineid, näiteks kaltsium, mis on väga vajalik.» Erinevate toiduainete mõju verenäitajatele on keerukas ja igapäevaselt raske jälgida. Õigeid valikuid aitab teha ja harjumuseks muuta konsulteerimine spetsialistidega.

Laboriarst Glükmann tõdeb, et kolesterool on oluline rakkude ehituses ja organismi hormonaalses tasakaalus ning samuti D-vitamiini tootmises, kuid selle kõrgenenud tase veres suurendab riski südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks.

Verest saab tema sõnul mõõta mitut erinevat kolesterooli. Üldkolesterooli kõrval on veel kaks näitajat: LDL- ehk «halb» kolesterool ja HDL- ehk «hea» kolesterool. LDL-kolesterooli kõrge kontsentratsioon veres põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi ning suurendab südame- ja veresoonkonna haiguste riski. HDL-kolesterool transpordib kolesterooli maksa tagasi ning normis tulemuste korral on risk südame isheemiatõve tekkeks madalam.

Kolesterooli taset aitavad reguleerida oomega-3-rasvhapped, mis mõjuvad soodsalt vererõhu suhtes, hoiavad veresoonte seinad elastsed ja nõnda võib väheneda trombide, infarktide ja insultide tekkerisk. «Kolesterooli taset saame reguleerida toitumisega, kuid ka kehalise koormuse ning vajadusel kehakaalu langetamisega. Samuti on oluline piisav puhkeaeg ning tarvidusel stressi maandamine,» lisab Glükmann.

Kui kolesteroolinäit on SYNLABi viimase kolme aasta proovide statistika järgi normist kõrgem üle pooltel juhtudel, siis sama trend on D- vitamiini vaegusega Eesti inimeste organismis. Suvised varud on talveks-kevadeks üldjuhul kasutatud ning analüüs näitab juba täpsemalt, millises koguses oleks vaja vitamiini juurde võtta. «D-vitamiini peaks võtma vajalikus koguses, mitte liiga palju ega liiga vähe,» täpsustab arst.

Arsti sõnul tõuseb naistel aastatega risk luuhõrenemise tekkeks, sest alanenud naissuguhormoonide sisaldus organismis kiirendab luukadu ehk osteoporoosi ja seda eelkõige menopausi esimese viie aasta jooksul. Juhul, kui organismis jääb vajaka D-vitamiinist, kaltsiumist, fosfaadist või magneesiumist, võivad tekkida luumurrud. Osteporoosi ennetamine on võimalik ja väga paljuski igaühe enda kätes: kõige olulisem on mitmekesine tervislik toit ja mõõdukas füüsiline koormus. Kaltsiumit on inimese kehas kõikidest mineraalainetest kõige rohkem ja ligi 99 protsenti selle varudest sisaldub luudes ning hammastes. Veres normi piirides olev kaltsiumisisaldus viitab normaalselt toimivale ainevahetus- ja hormonaalsüsteemile. Piisav D-vitamiini sisaldus organismis võimaldab kaltsiumil seedetraktis toidust hästi imenduda ning väheneb luuhõrenemise risk, mida läbi aegade on vananemise paratamatuks nähtuseks peetud.

Päikesevitamiiniks kutsutud D-vitamiini soovitati näitajate alusel juurde võtta ka Katrinil, sest hilinenud kevad seda õues liikudes piisavalt ammutada ei lase. «Oluline oli arsti tagasisidest just see, et kui teisi vitamiine suudab organism varuda ja salvestada, siis D-vitamiiniga see nii ei ole. Ehk, Põhjamaa inimene peab D-vitamiini igal juhul talveperioodil lisaks sööma, kui just iga kahe nädala järel soojale maale ei pääse,» räägib Kuldma.

Samas kehva ilma Kuldma ei pelga ning see temas meeleolu ega töövõime langust ei tekita. Ka lapsena suviti maal, vanaema juures, meeldis talle vihmase ilmaga toas joonistada. «Aastaaegade vaheldumine on tore, ühtmoodi mõnus on vihmase ja külma ilmaga tubaseid tegevusi toimetada kui päikeselise päevaga õues olla. Ma arvan, et kaasaegsel inimesel ei tohiks hooajalisusega probleemi olla ning oma D-vitamiini ning energiavarusid annab täiendada ise,» märgib ta. «Mind ei häiri, kui päike ei paista. Kui toas tuled põlevad, on soe ja ilus, siis on seal hea olla. Olen loonud ka oma töökeskkonna nii, et siin on väga hea olla, nii ei lähe eriti korda, mis väljaspool toimub.»

D-vitamiini omastamine on laboriarsti hinnangul tänapäeva linnainimestel sageli nõrgem, sest kõige magusamal ajal ollakse siseruumides tööl, õues viibitakse päevasel ajal vähem ning kasutatakse päikesekaitsekreeme. Samas on D-vitamiin organismile vajalikum, kui tihtipeale osatakse arvata.