«Töövõimereformi keskne idee oli vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule, et ühelt poolt parandada inimeste elukvaliteeti ja teisalt suurendada tööjõupakkumist Eestis. Õnnestumine eeldas nii vähenenud töövõimega inimeste endi, tööandjate kui ka laiemalt ühiskonna hoiakute muutust ja praeguseks on näha, et see on ka vilja kandnud,» ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
- Osalise töövõimega inimeste töötamine kasvas ca 5% kiiremini kui samast soost, vanuses ja elukohaga inimestel keskmiselt.
- Üle poole sihtrühmast (52%) pooldab, et osalise töövõimega inimeselt oodatakse töötamist, õppimist või töö otsimist. 2017. aastal pooldas seda vaid kolmandik sihtrühmast.
- Vähenenud töövõimega inimeste sissetulekud ja hinnang enda toimetulekule paranesid.
- Töövõimereformi eesmärgid saavutati.
Vähenenud töövõimega inimeste potentsiaali töötajatena hindavad ka tööandjad. «Üha süveneva tööjõupuuduse keskkonnas on tööhõive suurendamine meie majanduse võtmeküsimus. Vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööellu loob tööandjale rohkem võimalusi, rikastab tööturgu ja tõstab Eesti inimeste elatustaset. Tööandjate jaoks on see prioriteetne teema, millega tuleb järjepidevalt tegeleda,» ütles tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Minister Riisalo sõnul on kavandamisel tegevused pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste püsiva töövõimekao ennetamiseks, sealhulgas haiguslehel olles kohandatud töötamise võimaldamine. Samuti on kavas parema abi tagamiseks vähenenud töövõimega inimestele jätkata sotsiaal,- töö- ja tervisevaldkondade vahel teenuste integreerimisega, et inimesed ei peaks vajaliku abi saamiseks orienteerima paljude erinevate süsteemide ning reeglite vahel.
Töövõimereformi peamine idee oli keskenduda töövõimetuse asemel olemasoleva töövõime hindamisele ja kasutamisele, samuti loodi vähenenud töövõimega inimestele mitmeid suunatud tööturumeetmeid. Eesmärk oli aidata vähenenud töövõimega inimesi senisest enam tööturule ja tagada vähenenud töövõimega inimeste toetamise süsteemi rahaline jätkusuutlikkus. Töötamist toetava keskkonna arendamisel on vaja tegelda ka ühiskonnas vähenenud töövõimega inimeste suhtes levinud hoiakute kujundamisega, leitakse analüüsi raportis.
Töövõimereformi järelhindamise viisid läbi Turu-Uuringute AS, Eesti rakendusuuringute keskus Centar, mõttekoda Praxis ja MTÜ Rakendusliku Antropoloogia Keskus.
