Esmakordselt uriiniproovide alusel tehtud uuringu järgi tarbib ülemääraselt soola ligi 90 protsenti Eesti elanikest, seevastu kui toidupäeviku alusel tuleks vastav näitaja 54 protsenti. «Nüüd saime soola ehk naatriumkloriidi sisaldust mõõta bioproovide abil, mis annab tegelikkusest selgema pildi. Selle järgi näeme, et soola tarbitakse oluliselt rohkem kui seda peegeldavad inimeste täidetavate toidupäevikute andmed,» kommenteeris uuringut juhtinud TAI vanemteadur Anu Aaspõllu.
Eesti toitumissoovituste kohaselt on päevane soovituslik soolatarbimise piirkogus 6 grammi. Uuringu kohaselt tarbivad Eesti mehed keskmiselt 12,2 grammi ja Eesti naised 8,1 grammi soola päevas.
Ülemäärane sool koos ebatervislike eluviisidega on riskiteguriks südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja vähi tekkimisel. Hinnanguliselt sureb igal aastal ülemaailmselt kõrge soola tarbimise tõttu 3 miljonit inimest.
Toidupäevikute alusel said uuringus osalejad enim soola lihatoodetest, nagu näiteks viinerid, vorstid, lihapallid, marineeritud liha, süldid ja pasteedid. Teine suurima mõjuga toidukategooria oli leiva- ja saiatooted.
«Soolatarbimist saab kontrollida enam ise toitu valmistades, toiduvalmistamisel alternatiivseid maitseaineid kasutades, vältides toidule söömise ajal soola lisamist ja toite ostes pakenditelt nende soolasisaldust jälgides,» lisas Aaspõllu.
Tema sõnul on uuringuraportis edastatud ka soovitused toitude soolasisaldust tasakaalustavateks meetmeteks tootjate poolt ja müügivõrgus. «Kui meid ümbritsevas keskkonnas on lihtsamini kättesaadavad tervisele kasulikumad valikud, toob see lõppkokkuvõttes ka parema tervisemõju. Paljude Euroopa riikidega võrreldes on meie soolatarbimine suurem ning tükk maad on minna, et ka naaberriigi Soome madalamale soolatarbimisele järele jõuda.»
