Mida kujutab endast koolera, mis levib Mariupolis

Koolera vibrioonid Foto: Shutterstock

Vene vägede rünnakute ja piiramise tõttu varemeteks muudetud Mariupoli kanalisatsioonisüsteemid on katki ja laibad mädanevad tänavatel, ütles Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko.

«Seal on düsenteeria ja koolera puhang,» ütles Boitšenko riiklikule televisioonile, vahendab Reuters. «Sõda, mis võttis üle 20 000 elaniku... kahjuks nõuab nende nakkuspuhangute tõttu veel tuhandeid mariupollasi,» ütles ta ja lisas, et mõned kaevud on saastunud surnukehadega.

Boitšenko kutsus ÜROd ja Rahvusvahelist Punase Risti komiteed looma humanitaarkoridori, mis võimaldaks ülejäänud elanikel lahkuda linnast, mis on nüüd Venemaa kontrolli all.

Koolera tekitajaks on koolera vibrioon (Vibrio cholerae). Koolera vibrioonid on aeroobsed mikroobid, mis on terviseameti andmeil väliskeskkonnas küllalt hästi püsivad ja võivad pikemat aega säilida jõe- või merevees, mis on saastunud inimeste eritistega.

Nakkusallikas on haige inimene või vibrioonikandja. Paljudel nakatunud inimestel (kuni 70 protsenti) esinevad kerged haigusnähud või ei esine sümptomeid üldse. Asümptomaatiline vibriokandja on tavaliselt nakkusohtlik 7–14 päeva jooksul. 

Haigus levib kõige sagedamini saastunud joogivee ja toidu tarbimisel. Nakatumine võib toimuda ka saastunud käte või esemete kaudu ning kärbeste vahendusel.

Koolera peiteperiood on 1–5 päeva, tavaliselt 2–3 päeva.

Haigus algab kõhulahtisusega, roe on alguses vesivedel, kuid mõne tunni möödumisel muutub riisitummitaoliseks hallikasvalgeks vedelikuks. Haige hakkab oksendama, kusjuures eelnevat iiveldust ei pruugi esineda. Oksendamine taandub sageli 18 tunni pärast, kuid kõhulahtisus võib kesta pikemat aega. Kõhulahtisuse ja oksendamise tulemusena kaotab patsient palju vedelikku, tal on tugev janu, kuid jook oksendatakse välja. Lühikese aja jooksul kaotab organism palju vett ja mineraalsooli, mille tulemuseks on dehüdratatsioon. Raskematel juhtudel võib vedeliku kadu olla kuni liiter tunnis. Tugeva vedelikukao tulemusena võivad kehatemperatuur ja vererõhk langeda, tekivad krambid.

Vedelikupuudusel väheneb kudede maht ning tekivad niinimetatud pesunaise käed, limaskestad muutuvad kuivaks, uriini tekib vähem. Veri muutub paksemaks, mille tõttu südame koormus suureneb. Seetõttu tekivad mikrotsirkulatsiooni häired, mis viivad kudede hapnikuvaeguseni. Tekivad lihasnõrkus, südametegevuse häired, kõhupuhitus. Seisundi süvenedes kujuneb halvenenud vereringest välja hüpovoleemiline šokk, mis võib lõppeda surmaga.

Koolera nõuab antibiootikumiravi. Selle vastu on soovitatav vaktsineerida kolm nädalat enne riskipiirkondade külastamist.