GALERII ⟩ Ida-Tallinna Keskhaigla avas uuenenud erakorralise meditsiini keskuse

Ligi aasta kestnud remondi tõttu võttis Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) erakorralise meditsiini osakond patsiente vastu moodulitest püstitatud asenduspinnal. Kuigi keskuse kolimine värskelt valminud pinnale leiab aset juuli alguses, siis pidulik lindi läbi lõikamine toimus juba täna. 

Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK) avati uuenenud erakorralise meditsiini keskus, kuhu pöördutakse aastas keskmiselt 50 000 korda. Renoveeritud ruumid saab ka radioloogiakeskus, millel on oluline roll traumaga haiglasse pöörduvate patsientide kiirel ja mugaval teenindamisel.

ITK juhatuse esimehe Tarmo Bakleri sõnul on tal hea meel, et väärika ajalooga haigla on saanud kaasaegse ja patsientide teenindamiseks paremaid võimalusi pakkuva keskuse: «Erakorralise meditsiiniabi osutamine on oluline teenus ning keskuse remont ja laienemine on tähtis samm arstiabi kättesaadavuse parandamisel Põhja-Eestis.»

Remondiga paranesid tingimused nii töötajatele kui ka patsientidele

ITK erakorralise meditsiini keskuse juht dr Külvar Mand peab uue maja juures kõige olulisemaks uusi ruume ja nende logistilist lahendust, mis teeb patsiendi liikumise kui ka abi andmise varasemast lihtsamaks. Uuenduskuuri läbisid veel näiteks töötajate puhkeruumid. «Vahel käivad lained üle pea ja siis on hädavajalik, et oleks sellised puhkeruumid, kus töötaja saab sellest virvarrist korraks välja tulla.»

«Seniste oludega võrreldes on uus erakorralise meditsiini keskus suurem ja võimaldab vastu võtta rohkem patsiente, mis on esimene oluline samm, et saaksime oma vastuvõtus järjekordi lühendada. Teiseks on pärast renoveerimist ruumide funktsionaalsus oluliselt paremini korraldatud, mis tähendab, et lühenevad ka meie tööprotsessid – saame pakkuda patsientidele, sh silmatraumaga patsientidele, kiiret diagnostikat ja abi ning kogu töökorraldus on hästi läbi mõeldud,» ütleb dr Mand. Märgatavalt on paranenud haigla erakorralise vastuvõtu hädaolukorra võimekus.

Kokku on uues erakorralise meditsiini keskuses 19 voodikohta, neist 14 nn kollastele patsientidele, kolm kriitilistele patsientidele, kaks isolaatorit infektsiooni või muude ohtlike haigusseisunditega (näiteks kemikaalimürgistus vms) patsientidele ning kaks voodikohta protseduuride tegemiseks. Renoveerimise ja laienemise tulemusena sai erakorralise meditsiini keskus juurde viis voodikohta, mis pakub seni ruumipuuduses vaevelnud keskusele olulist leevendust.

Uude keskusesse on ehitatud spetsiaalne lüüs kiirabiautodele, kuhu mahub 4–6 sõidukit, mis saavad aastaajast sõltumata lüüsis oodata. Eriti oluline on lüüsi olemasolu talvisel ajal ja vihmaga, sest nii ei pea enam patsiente välitingimustes transportima.

Dr Mand märgib, et keskuse remont on kõne all olnud viimased kümme aastat. Nüüd on kauaoodatud ruumid valmis ning koos meditsiiniseadmete uuendamisega läks remont kokku 9,5 miljonit eurot.

Uuenduskuuri sai ka radioloogiakeskus

Koos erakorralise meditsiini keskusega sai endale uued renoveeritud ruumid ITK radioloogiakeskus, mille kompuutertomograafi, röntgenit ja ultraheliaparaate läheb vaja paljude erakorralisse vastuvõttu pöörduvate patsientide olukorra diagnoosimiseks.

Diagnostikakliiniku juhataja Aleksandr Šamarini sõnul on uute ruumide valmimise üle kõigil väga hea meel: «Diagnostikaseadmeid kasutame 24/7 ja väga intensiivselt, seega on nende väljavahetamise vajadus olnud ilmne. Uued seadmed on kaasaegsed ja nii saame pakkuda patsientidele parimaid diagnostilisi võimalusi. Samuti on oluline töötingimuste parandamine.»

Ainult uued ruumid ja meditsiiniseadmed inimest ei ravi

«Lisaks ruumidele mängivad olulist rolli ka need, kes seda tööd siin haiglas teevad,» sõnab dr Mand ja tunnustab noori, kes näitavad üles huvi ja entusiasmi tulla erakorralise meditsiini osakonda tööle. «Meie ülesanne on anda neile julgus ja toetust, et nad võiksid iga kell küsimusi küsida ja tunda end kolleegide kõrval hästi. Ehk tekib neil siis soov päriselt EMOs töötada.»

«EMOsse tulnud patsient ei ole erakorralise meditsiini patsient ega ka arsti või õe patsient, ta on Ida-Tallinna Keskhaigla patsient ja me kõik panustame, et ta saaks kiiret abi.»

Õnnesoove jagasid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Arkadi Popov, Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas, Terviseameti juht Birgit Lao, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Eesti Haigekassa esimees Rain Laane ja paljud teised.