Kuidas ennetada melanoomi?

Foto: Shutterstock

Melanoom on naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase ehk siirdeid mistahes organisse. Kuna melanoom võib organismis kiiresti levida, on väga oluline selle haiguse avastamine ja ravimine juba varases staadiumis.

Melanoomi varasel avastamisel on see edukalt ravitav, räägib dermatoveneroloog ja Tartu Ülikooli dermatoveneroloogia doktorant dr Ulvi Loite. Kui aga haigus jääb õigel ajal avastamata ning kasvab kõrgusesse, siis levib ta oluliselt kiiremini. «Mõne millimeetri laiusena võib anda siirdeid teistesse organitesse,» selgitab Loite. 

Kui naha melanoomi esinemissagedus kasvab, siis silma sisest melanoomi esineb aastate jooksul sama palju, räägib Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst-resident Delis Linntam. Silma sisene melanoom on vähem uuritud haigus. «Kindel riskifaktor, mis silma melanoomi põhjustada võib on hele nahk ja hele silmavärv,» märgib Linntam. Suurenenud risk on peamiselt seotud geenidega, mis haiguse teket soodustavad.

Solaarium ei ole naha tervisele kasulik

Melanoomi peamine tekkepõhjustaja on UV-kiirgus ja 86 protsenti haigestumistest on põhjustatud just UV-kiirgusest.

Enamus inimestele meeldib olla jumekas ja seetõttu käiakse solaariumis. Loite hoiatab, et solaariumid teevad nahale rohkem kahju kui kasu. «Kui tihti minnakse solaariumisse eesmärgiga saada D-vitamiini, siis tegelikkuses on see ohtlik. Paar korda solaariumis käimine tõstab mitu korda hilisemas elus melanoomi haigestumise riski. Sama on ka päikesepõletusega, need kes teevad aiatöid või sporti õues päikese käes saavad samamoodi UV-kiirgust.» Nii melanoomi kui ka nahavähi vältimiseks tasuks solaariumis päevitamised ära jätta. 

Ohtlikud on ka päikesepõletused. «Lapseeas saadud üks päikesepõletus kergitab melanoomi riski hilisemas elus,» märgib Loite ja lisab, et lapsel on põletus tekkinud juba siis, kui nahk on muutunud roosakas punakaks. See on märk esimese astme põletusest. 

Kas päikesekreemid ikka aitavad?

«Päikesekreemi kasutades kaitseb inimene end küll esmase põletuse eest, kuid võib mõelda, et kuna ta on nii hästi kaitstud, siis võib ta päikese käes viibida oluliselt kauem,» räägib Kivimäe perearstikeskuse perearst Lembi Põlder valearusaamadest, mis tihti tekkida võivad. 

«Kõige paremini kaitsevad nahka ikkagi riided. Näopiirkonda tuleks siiski päikesekaitsekreemi kanda, sest seda nii lihtsalt varjata ei saa,» räägib Põlder. Sellisel juhul on abiks laia äärega kübar, nokamüts ja suured päikeseprillid. 

Põlder annab nõu, et kui lapsega soojamaareisile sõita, siis pakub riie olulisemalt paremat kaitset kui päikesekreem. Siinkohal on eriti head UV-kiirguse eest kaitsvad spetsiaalsed riided. «Väikese imiku pead on väga oluline kaitsta, sellepärast tuleks välja vaadata UV-kiirguse eest kaitsev müts,» lisab perearst. 

Põlderiga nõustub ka dermatoveneroloogia doktorant Ulvi Loite, kes sõnab, et Eestis peaks olema number üks päikesekaitsevahend hoopis riietus, mitte päikesekreem. Lastele tasub poodidest otsida ujumisriideid märgisega UPF, mis kaitsevad õrna nahka päikese eest ka vees olles. 

Kuidas end päikese eest kaitsta?

• Määri kehale päikesekreemi pool tundi enne päikese kätte minekut. See aeg on vajalik kreemi korralikuks imendumiseks.  
• Täiskasvanud inimene peaks kehale kandma umbes kolm supilusikatäit kreemi.
• Kaitsmist vajab ka nägu ja näopiirkond. 
• Selleks, et kaitsta nahka pärast higistamist või karastavat suplust, peaks hiljem uuesti kreemikihi peale panema. 
• Ära päevita siis, kui päike on kõige intensiivsem. Kella 11st ennelõunal kuni kella kolmeni tasub päikese käes olemist vältida.
• Jälgi UV-indeksit. 1-2 on nahale ohutu kuid sealt edasi peaks mõtlema päikesekaitsemeetoditele.
• Kanna päikeseprille, mis lisaks silmadele kaitsevad ka silmalaugusid ja -aluseid.

Põnevaid fakte naha, päevitamise ja sünnimärkide kohta:

• Heledate silmadega inimestel on suurem risk silma siseseks melanoomi tekkeks. 
• Sinine valgus soodustab naha vananemist, sealhulgas kõik ekraanid. 
• Tervislikku päevitust ei ole olemas.
• Täiskasvanud inimestel on normaalne sünnimärkide arv 12-20. 
• Melanoomi riski tõstab see, kui nahal on üle 50 sünnimärgi või ühel käel üle 11 sünnimärgi.
• Ebatavalised roosad laigud võivad viidata nahavähile ja neid peab väga hoolega jälgima.
• Nahavärk ja melanoom on algstaadiumis asümptomaatilised. Õigeaegne avastamine on ainuke, mis võib päästa. 
• See nahavärv, millega inimene sünnib on kõige tervislikum. 

Arutelu korraldas virtuaalkliinik.ee