Puuk annab ohvrile valuvaigistit, et rünnakut poleks tunda

Puugid. Foto: Pm

Puugid muutuvad aktiivseks 5–7 soojakraadi juures, kuid kuna Eestimaa talved kipuvad praegusajal olema lumevaesed ja soojemad, võivad puugid levida ka aasta ringi. Varasuvel, kui levik muutub laialdasemaks, on hea aeg tuletada meelde, miks tasub end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, mida puugihammustuse korral teha ja kuidas puuke vältida.

Kuidas puuk hammustab?

Puugihammustust ei ole tunda, sest puuk eritab süljega valu vaigistavat ainet. Lõugkobijatega nahka avause lõiganud, torkab puuk sinna kinnitusjätke, millega ankurdab end ohvri nahka, ning asub verd imema. Kuna vere imemisega ei kaasne sügelust ega muud ärritust, on juba kinnitunud puuki kehal raske märgata.

Nakatunud puuk annab nakkust edasi süljega, mida eritab nahale kinnitumiseks ja kogu imemisprotsessi käigus. Mida kauem puuk verd imeb, seda rohkem kandub inimesele haigustekitajaid. Nakkust ei saa nahal ringi patseerivalt puugilt ega ka putukat katsudes, juhul kui nahk on terve.