Hambaarst selgitab: milliseid suutervise probleeme toob kaasa suitsetamine?

PM Tervis
Copy
E-suitsetamine ehk veipimine.
E-suitsetamine ehk veipimine. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Suitsetamine muudab hingeõhu ebameeldivaks ja hambad kollaseks, kuid need on kõige väiksemad mured, mida tubaka tarvitamine endaga kaasa toob.

Suuvähk, suulimaskestade muutused, igemehaigused ja kaaries – need on Unimed Kaarli hambakliiniku hambaarsti dr Katrin Talvoja sõnul suuõõnehaigused, mille tekkeriski suitsetamine otseselt suurendab. Arsti sõnul ei ole vahet, kas tubakat suitsetatakse või näritakse, sest mõlemal juhul tekitab see suus kahjustusi.

Suitsetamine kahjustab igemete verevarustust, mille tulemusena hävinevad tugikoed ja hambad võivad hakata liikuma. Kuna suitsetamise tõttu on pärsitud organismi kaitserefleksid ja verejooks igemetest sageli väike, siis võivad esimesed haigusnähud jääda märkamata. Suitsetamise mõju on parodontiidi ehk igemepõletiku arenemisel on dr Talvoja sõnul isegi suurem kui kehval suuhügieenil.

Hambaravis kuulub suitsetaja riskigruppi

Kiiresti tekkiv hambakivi ja -katt on suitsetamisega kaasnev probleem ning seda eriti siis, kui suitsetaja ei tarbi piisavalt vett. Vähese veetarbimise tagajärjel tekib suus liiga vähe baktereid ja kahjulikke aineid eemaldavat sülge ning hambakivi tekib kiiremini. «Hammaste värv muutub tubakat tarvitades kollasemaks, sest tubakatoodetes sisalduvad mürgised ained ladestuvad hammaste pinnale,» sõnab dr Talvoja.

Hambaravis loetakse suitsetajaid riskigrupiks, sest kirurgiliste protseduuride puhul paranevad suitsetajatel haavad tihti kauem ja implantaatide kandjatel võib tekkida sagedamini põletikke. Lisaks on väga sagedased probleemid hambakivi tekkimisega. Dr Talvoja lisab, et suitsetajal kulub sageli suutervise korrashoidmiseks enamasti rohkem aega ja raha.

Huuletubakas on vähemalt sama kahjulik kui suitsetamine

Huuletubakas ehk rootsi keeles snus on niisutatud pulbertubakas, mis on tavaliselt pakendatud teekotikeste materjalile sarnasesse ümbrisesse. Huuletubaka kotike asetatakse ülahuule ja igeme vahele ning nikotiin imendub suu limaskesta kaudu otse verre ja sealt edasi ajju. Kuna huuletubaka tarvitamisest saadav nikotiinitase on organismis pikaajalisem ja ühtlasem, tekitab see tugevamat sõltuvust kui suitsetamine.

Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi. Igasugune huuletubakas tekitab pikemal tarvitamisel igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Pideval snusi tarvitajal on hambad ühtlaselt kollakad-pruunid või isegi mustad, hambad on kaetud katuga ning hingeõhk on halb.

«Huuletubaka tarvitamine ei jäta puutumata ühtegi organit,» ütleb hambaarst. «Kestvam kontakt tubakakeemiaga suuõõnes on tõsine oht huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähi tekkeks. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud lisaks ka söögitoru ja kõhunääre.»

E-sigareti kasutamine soodustab igemehaiguste teket

E-sigaret ehk elektrooniline sigaret on vahend, mille eesmärk on aurustada kapslis sisalduv keemiline segu ning viia see hingamisteedesse. Sarnaselt sigareti suitsemisele, suureneb ka elektroonilise sigareti tarvitamisel erinevate suuõõne- ja igemehaiguste tekkerisk, sest ainete aurustamisel tekkiv keemiline segu sisaldab erinevaid suu limaskesta ja igemeid kahjustavaid aineid. Igemepõletik, igemete taandumine või halb hingeõhk on kõige sagedasemad e-sigareti või muu kuumutatava tubakatoote tarvitamisega kaasnevad kaebused.

Tartu Ülikooli teadlased on kinnitanud, et e-sigareti tarvitamisel käivituvad organismis sigaretisuitsu mõjuga sarnanevad protsessid ning suureneb risk haigestuda samadesse haigustesse, mille riskiteguriks on sigareti suitsetamine.

Suitsetaja suuhügieen vajab kõrgendatud tähelepanu

Dr Talvoja rõhutab, et suitsetajad peavad oma hambaid puhastama ülimalt hoolikalt – kasutama õiget hambapesutehnikat, sobivat hambaharja ja hambaniiti või hambavaheharjakesi. Hambapesuks tuleb tarvitada spetsiaalseid suitsetajatele sobivaid hambapastasid, mida saab apteegist ja hambaravikliinikust. Kindlasti tuleks hambaarsti juures tihedamini kontrollis käia, vähemalt kord aastas lasta eemaldada hambakivi ja teha hammastele soodapesu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles