Tervist ja toimetulekut mõjutab oluliselt üllatav häire

Lõhnataju kadu viib tüki elurõõmust. Foto: Shutterstock

Covid-19 pandeemia algul kirjeldati kuni 35 protsendil põdenutest lõhna- ja maitsetundlikkuse häireid. Viiruse omikrontüvega nakatunutel esineb neid harvem, kuid kokku on ligi poolest miljardist Covid-19 põdenust miljonitel esinenud lühemat või pikemat aega lõhna- ja maitsetundlikkuse häireid, kirjutab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.

Kuni 46 protsendil Covid-19 põdemisega seotud lõhnatundlikkuse häirega patsientidest on nähud püsinud pikemat aega – 12–18 kuud pärast haigestumise algust.

Stockholmi Karolinska instituudi neuroteaduste kaasprofessor Johan Lundström toob oma kirjutises veebiajakirjale The Conversation esile järgmised tegurid, mis mõjutavad kestva lõhnatundlikkuse häirega indiviidi tervist ja toimetulekut kõige olulisemal määral.

1. Lõhna tundmata ei ole võimalik adekvaatselt hinnata toidu kvaliteeti. Riknenud toit võib esile kutsuda mitmesuguseid tervisehäireid.
2. Häiritud lõhnatundlikkuse korral ei ole võimalik adekvaatselt hinnata ka toidu maitset.
3. Suutmata täpselt hinnata toidu maitset ja lõhna, ei ole toit ka isuäratav ega nauditav ja ei kutsu sööma.
4. Kui on vähenenud söögiisu ja võime toitu nautida, süüakse vähem ja kehakaal võib langeda. Mõnel juhul võib toidu maitset ja lõhna tundmata seda liigselt tarbida ning kujuneb ülekaalulisus.
5. Vähenenud või väärastunud (seni tavalised lõhnad tunduvad ebameeldivatena) lõhnatundlikkusega isikud võivad hakata vältima kokkupuuteid teistega ja tõmbuda endasse, vähenevad nende sotsiaalsed kontaktid.
6. Kirjanduse andmeil halveneb eeltoodud tegurite mõjul ligi kolmandikul lõhnatundlikkuse häiretega isikutest elukvaliteet, kujuneb depressiivsus.

Lõhnatundlikkuse häirete korral soovitatakse alustada lõhnatreeningutega: hommikul ja õhtul nuusutada 20 minuti vältel erinevaid lõhnu 2–3 kuu jooksul.