Neeruvähi päeval on fookuses arsti ja patsiendi suhtlus

Vähipatsient. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Rahvusvahelise Neeruvähi Koalitsiooni (IKCC) algatusel toimub neljapäeval juba mitmes globaalne neeruvähi päev ning sel aastal on põhifookuses patsientide ja arstide vahelise suhtluse parandamine.

Tervise arengu instituudi statistika kohaselt haigestus 2000. aastal Eestis vähki ligikaudu 6000 inimest. Viimasel ajal tuleb aga pea 9000 uut vähijuhtumit aastas, millest umbes 300 on neeruvähi juhtumid. Statistikaameti andmetel põhjustasid kasvajad ainuüksi 2020. aastal ligi 4000 eestimaalase surma.

Käesoleva aasta neeruvähi päeva põhisõnum on «me peame rohkem rääkima ravivõimalustest». Sõnumi eesmärk on tekitada rohkem kvaliteetseid vestlusi patsientide, hooldajate ja arstide vahel ning luua soodsamat pinnast ühisteks ravivõimaluste aruteludeks.

Kampaania vajadus põhineb uuringute tulemustel, sealhulgas ka IKCC poolt läbi viidud 2000 patsiendi küsitlusel, mis näitavad, et patsiendid ja arstid ei aruta kõiki teadaolevaid ravimeetodeid piisavalt.

Näiteks kaaluksid paljud patsiendid võimalust osaleda kliinilistes uuringutes, kuid paraku pakutakse seda harva. Tihtipeale on ebapiisav kommunikatsioon põhjendatud liiga lühikese visiidiajaga või arstide sooviga päästa patsienti info üleküllusest. Patsiendid aga ei oska esitada «õigeid» küsimusi või ei ole kindlad, kas arstide küsitlemine on sobilik tegu.

«Patsient peab alati olema ravi planeerimisse kaasatud – nii on parem ravisuhe, selgemad eesmärgid ning patsiendid järgivad arsti poolt välja antud juhiseid, mis lõpuks väljendub ka tõusnud efektiivsuses. Pea alati rõhutan patsientidele, et kõik meie otsused peavad sündima ühiselt. Patsiendi soove austatakse võimaluse piires ja arvestades Haigekassa rahastust. Juhul kui ravis on nõudlus millegi enama järele, peab see kahjuks tulema patsiendi taskust või mujalt,» ütles PERH-i onkoloog Mikk Saretok.

Vähiravifond Kingitud Elu jagatud statistikast ilmneb, et enamasti on neeruvähk vanemaealiste inimeste haigus ning alla 45-aastaste seas esineb seda harvem. Meestel on risk haigestuda umbes 1,5 suurem kui naistel.

Viimase paari kuu jooksul on fondi poole abipalvega pöördunud 10 neeruvähiga võitlevat abivajajat, kelle ravi maksab ligi 5000 eurot kuus. Vähiravifondi esindaja sõnul pöördutakse nende poole koos raviarstiga, mis näitab kahe osapoole vahelist toimivat suhtlust.

«Meie fond toetab neeruvähiravi patsientide, kelle ravi ei ole riigipoolselt rahastatud ja kelle jaoks on see antud hetkel ainuke ravivõimalus, mitte lisaravi. Neeruvähi patsiente toetame vähemalt viie erineva ravimiga. See näitab, et tegelikult on neeruvähi puhul üsna palju ravivalikuid, mida Eesti Haigekassa ei rahasta,» ütles Kingitud Elu tegevjuht Katrin Kuusemäe.

16. juunil, rahvusvahelisel neeruvähi päeval, korraldab IKCC rahvusvahelise tähtsusega veebiseminari «Talking Treatments». Selle käigus arutavad arstid, patsiendid ja hooldajad võimaluste ja väljakutsete üle, et teha iga raviotsust ühiselt. Ühtlasi vastatakse jooksvalt sissetulevatele ja eelnevalt esitatud küsimustele.