Teadlased avastasid, mis vanaks ja haigeks teeb

Pikaajaline stress võib olla põhjuseks, miks tekib toitainete defitsiit. Foto: Shutterstock

Stress – traumaatiliste sündmuste, tööpinge, igapäevaste stressorite ja diskrimineerimise näol – kiirendab immuunsüsteemi vananemist, suurendades potentsiaalselt inimese riski haigestuda vähki, südame-veresoonkonnahaigustesse ja haigestuda infektsioonidesse, nagu Covid-19, selgub uuest uuringust.

Uuring, mis avaldati USA teaduste akadeemia ajakirjas, võib aidata selgitada vanusega seotud erinevusi tervislikus seisundis ja tuvastada võimalikke sekkumisvõimalusi.

«Kuna eakate inimeste arv maailmas kasvab, tuleb mõista vanusega seotud erinevusi tervise vallas. Vanusega seotud muutused immuunsüsteemis mängivad tervise halvenemisel olulist rolli,» ütles uuringu peamine autor Eric Klopack, Lõuna-California ülikooli järeldoktor Medical Xpressis. «See uuring aitab selgitada kiirendatud immuunsuse vananemisega seotud mehhanisme.»

Inimeste vananedes hakkab immuunsüsteemi võimekus langema, seda seisundit nimetatakse immunosensentsiks. Kõrge vanusega inimese immuunprofiil nõrgeneb ja see sisaldab liiga palju väsinud valgeid vereliblesid ja liiga vähe värskeid, «naiivseid» valgeid vereliblesid, mis on valmis silmitsi seisma uute sissetungijatega.

Immuunsuse vananemist seostatakse mitte ainult vähiga, vaid ka südame-veresoonkonnahaigustega, kopsupõletiku riski suurenemisega, vaktsiinide efektiivsuse vähenemisega ja elundisüsteemide vananemisega.

Kuid mis põhjustab samaealiste täiskasvanute vahel drastilisi erinevusi? Teadlased otsustasid uurida, kas nad suudavad välja selgitada seose eluaegse stressiga – mis on teadaolevalt halva tervise põhjustaja – ja immuunsüsteemi väheneva elujõu vahel.

Nad uurisid Michigani ülikooli tervise- ja pensioniuuringu suuri andmekogumeid – see on riiklik pikaajaline uuring vanemate ameeriklaste sotsiaalmajanduslike ja tervisenäitajate kohta.

Erinevate sotsiaalse stressi vormidega kokkupuutumise arvutamiseks analüüsisid teadlased 5744 üle 50-aastase inimese vastuseid. Nad olid vastanud küsimustikule, mille eesmärk oli hinnata vastajate kogemusi sotsiaalse stressiga, sealhulgas stressirohked elusündmused, krooniline stress, igapäevane stress, diskrimineerimine.

Seejärel analüüsiti osalejate vereproove. Ootuspäraselt olid kõrgema stressiskooriga inimeste immuunprofiilid näiliselt vanemad: madalam oli võitlusvalmis verivärskete valgete vereliblede arv ja kõrgem vanade väsinud vereliblede oma.

Mõningaid stressiallikaid võib olla võimatu kontrollida, kuid teadlaste sõnul võib lahendus siiski olemas olla.

T-rakud – immuunsuse kriitiline komponent – ​​valmivad tüümuses, mida nimetatakse harknäärmeks ja mis asub vahetult südame kohal. Inimeste vananedes harknäärme kude kahaneb ja asendub rasvkoega, mille tulemusena väheneb immuunrakkude tootmine. Varasemad uuringud näitavad, et seda protsessi kiirendavad elustiilitegurid, nagu kehv toitumine ja vähene kehaline aktiivsus, mis on mõlemad seotud sotsiaalse stressiga.

«Selles uuringus, pärast statistilist kontrolli kehva toitumise ja vähese kehalise koormuse osas, ei olnud seos stressi ja kiirenenud immuunsuse vananemise vahel nii tugev,» ütles Klopack. «See tähendab, et inimestel, kes kogevad rohkem stressi, on tavaliselt kehvemad toitumis- ja treeningharjumused, mis osaliselt selgitab, miks neil on immuunsüsteemi vananemine kiirem.»

Vanemas eas toitumis- ja treeningkäitumise parandamine võib aidata tasakaalustada stressiga seotud immuunsüsteemi vananemist.