WHO kaotas ahvirõugete puhul endeemiliste riikide eristuse

Ahvirõuged on hakanud laiemalt levima ka Euroopas. Foto: Shutterstock

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas laupäeval, et kaotas endeemiliste ja mitteendeemiliste riikide eristamise seoses ahvirõugete andmestiku statistikaga, püüdes seeläbi parendada vastust viirusele.

Ahvirõuged levisid kuni viimaste kuudeni peamiselt Lääne- ja Kesk-Aafrika riikides, ent nüüdseks on neid mitmel mandril.

«Me eemaldame vahetegemise endeemiliste ja mitteendeemiliste riikide vahel, raporteerides riike koos, kus võimalik, et peegeldada ühendatud vastust, mis on vajalik,» märkis WHO oma 17. juuni ülevaates pandeemiaolukorra kohta, mis avaldati laupäeval.

Ajavahemikus 1. jaanuarist 15. juunini leidis ametlikult kinnitust 2103 ahvirõugete juhtumit, seisis teates.

Genfis paiknev ÜRO terviseagentuur peab 23. juunil kriisikohtumise, et välja selgitada, kas määratleda ahvirõugete üleilmset puhangut rahvusvahelise tasandi avaliku tervise murena. Selline määratlus oleks ÜRO agentuuri kõrgeim hoiatustase.

Enamik kinnitatud juhtumeist, 84 protsenti, tuleb Euroopast, seejärel Ameerikatest, Aafrikast, Vahemere idaosast ja Vaikse ookeani lääneosast.

WHO hinnangul on ahvirõugete tegelike juhtumite hulk märksa kõrgem.

Tavapärased esialgsed sümptomid sisaldavad kõrget palavikku, turses lümfisõlmi ja tuulerõugetele sarnast villis löövet.

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (USCDCP) esindajad on samas juhtinud tähelepanu asjaolule, et praegused juhtumid ei pruugi mitte alati näidata gripile iseloomulikke sümptomeid ning ka löövet esineb mõnikord vaid teatud kehaosa piires.

ÜRO agentuuril on kavas muuta ka pikka aega Lääne- ja Kesk-Aafrikaga piirdunud, kuid viimase kahe kuuga üle maailma enam kui 1000 nakkusjuhtu põhjustanud haiguse nime.

«Ahvirõugete puhang on ebatavaline ja murettekitav. Sellepärast olen ma otsustanud kutsuda rahvusvaheliste tervishoiuregulatsioonide alusel järgmiseks nädalaks kokku kriisikomisjoni, et hinnata, kas see puhang on rahvusvaheliselt murettekitav tervishoiualane hädaolukord,» ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus teisipäeval ajakirjanikele.

Tedros ütles, et WHO töötab koos partnerite ja ekspertidega üle maailma, et anda ahvirõugeteks kutsutavale viirusele ja selle põhjustatavale haigusele uus nimi.

Nimelt kirjutas 30 teadlast eelmisel nädalal, et ahvirõuged vajavad kiiresti nime, mis ei oleks diskrimineeriv ega stigmatiseeriv, kuna praegune viitab ühemõtteliselt Aafrikale.

Ahvirõuged on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda ka inimesele. Tõbi avastati esimesena makaakidel, kuid arvatakse, et see kandub inimestele näriliste vahendusel.

Haigus esineb peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades, kuid viimase kuu jooksul on seda tuvastatud mitmel pool Euroopas, eeskätt Suurbritannias, Hispaanias ja Portugalis.

Tedrose sõnul on WHO-le nüüdseks teatatud rohkem kui 1600 kinnitatud ja 1500 arvatavast ahvirõugete juhtumist 39 riigis, millest 32 ei ole selle haiguse jaoks endeemilised.

Riikides, kus ahvirõuged on endeemilised, on registreeritud 72 surmajuhtumit, uutes riikides on seni teada antud ühest surmajuhtumist.