/nginx/o/2022/06/20/14643294t1h2f0f.jpg)
Suviste kuumade ilmadega levivad tavalisest sagedamini erinevad jala- ja nahahaigused. Neist levinumateks on konnasilmad ja soolatüükad. Benu apteegi proviisor Virge Sokk selgitab, miks haigused jalgadele tekivad ja milliste vahenditega saab neid ravida.
Konnasilm on naha sarvkihi paksendi, mis tekib paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini kas ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on ka jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused.
Virge Sokk rõhutab, et soolatüügas on tüütu oma nakkuslikkuse poolest. See on nimelt viirus – täpsemalt inimese papilloomviiruse põhjustatud healoomuline moodustis. Haigust esineb kõikides vanusegruppides, kuid enim on see levinud 10–16-aastasel kooliealistel lastel.
Nakatumine toimub viiruse ülekandumisel kas otsesel kontaktil haigega või kaudse kontakti teel. Nakkusohtlikud kohad võivad olla näiteks saunad, duširuumid või basseinid. Vastuvõtlikkus nakkusele sõltub väikeste nahatraumade olemasolust, aga ka sellest, kui tugev on parasjagu inimese organismi kaitsevõime (immuunsuse).
Konnasilma ravides soovitab Virge Sokk kindlasti hoiduda kääride, žiletitera, noaotsa ja teiste teravate riistade kasutamisest. Koduste ravivahenditena saab kasutada konnasilmaplaastreid või vedelikke.
«Salitsüülhapet sisaldavad plaastrid tuleb asetada eelnevalt vannitatud ja kuivatatud konnasilmale ja vahetada plaastrit iga päev, kuni konnasilm on kadunud,» suunab ta.
Ka ravivedelike koostises on reeglina salitsüülhape, aga ka teisi komponente. Nii plaastreid kui vedelikku tohib kasutada maksimaalselt kaks nädalat. Kui peaks juhtuma, et selle aja jooksul pole ravi tulemust andnud, tuleb edasise ravi suhtes konsulteerida arstiga.
Soolatüügaste raviks võib arsti juures kasutada salitsüülhapet sisaldavaid ravimeid, aga tänapäeval on selleks ka efektiivsemaid meetodeid. Üks niisugune on külmutamine, mida saab muuseas teha ise kodus apteegist ostetud vahenditega, aga ka pere- või nahaarsti juures. Kui see meetod ei aita, on varuks veel mõned meetodid, mille saab välja pakkuda arst.
Väga ebameeldiv ja tõsine jalaprobleem on ka seenhaigus. Virge Sokk kirjeldab, et nahaseene puhul tekib varvaste vahele ketendus, punetus ja võib kaasneda ka sügelus. Küüneseenega nakatunud küüneplaat aga pakseneb ja muutub hallikaskollaseks ning rabedaks. Ajapikku kahjustus levib, kuni muutunud on kogu küüneplaat. Alguses võib olla nakatunud ainult üks küüs, kuid kui haigust ei ravita, haigestuvad hiljem ka teised.
«Kui nahaseene puhul kaasuvad haigusega ebameeldiv sügelus ja punetus, siis küüneseenega muutuvad küüned inetuks,» sõnab Virge Sokk ja nendib, et paratamatult hakkavad need haigused kõige rohkem häirima suvel, kui tahaks lahtiste jalanõudega käia.
Küüneseene ja nahaseene raviks kasutatakse erinevaid vahendeid, nahaseene puhul on nendeks kreemid ja geelid. Kreem kantakse puhtale ja korralikult kuivatatud nahale 1 kuni 2 korda päevas. Nahaseen, nagu ka küüneseen, on täielikult ravitav.
Kuna küüneseene puhul on ravi pikaldane, sest kahjustunud küünt enam paremaks muuta ei saa ning ravi käigus kasvab uus ja terve küüs, siis tegelikult oleks mõistlik alustada raviga kohe, kui ilmnevad esimesed haigustunnused.
«Apteegis saada olevad vahendid ei muuda olemasolevat koledat küünt ilusaks, vaid välja hakkab kasvama uus ja kahjustamata küüs,» sõnab Sokk ja lisab, et kuna varbaküüned kasvavad aeglaselt, võib olenevalt küüne kahjustuse ulatusest ravile kuluda koguni terve aasta.
Küüneseene raviks on erinevaid vahendeid: küünelakid, pliiatsid, vedelikud, tabletid. Ravi juures peab arvestama, et vahendit tuleb kanda kahjustunud küünele 1–2 korda päevas ja seda niikaua, kuni on kasvanud täiesti puhas ja kahjustamata küüs.
Mugavad vahendid on ka küünepliiatsid, mida kantakse kaks korda päevas kahjustunud küünele ja küünenahale ning tulemused on näha juba kahe nädala jooksul pärast ravi alustamist. Raviküünelakid on saadaval nii käsimüügis kui ka retseptiravimina.
Kuna seeneeosed võivad elama asuda jalatsitesse, tuleks oma jalanõusid aeg-ajalt desinfitseerida. Eriti meeldib seenele elada kummist jalanõude sees.
Suvel võib esineda ka jalgade liighigistamist. See on samuti vägagi ebameeldiv probleem, kuid selle leidub lahendus. Esiteks võiks suvel võimalikult palju käia paljajalu. Teiseks – higistavate jalgade puhul on oluline kanda mitte higistama ajavast materjalist sokke ja neid ka kindlasti vastavalt vajadusele vahetada.
Lisaks on apteegis saadaval spetsiaalsed deodorandid, mis on mõeldud nii jalgade kui ka kogu keha liighigistamisega võitlemiseks. Neis sisalduvad toimeained aitavad sulgeda higipoorid ja seeläbi kaob liigne higistamine ning ebameeldiv higilõhn.
/nginx/o/2022/07/06/14675766t1hbaab.png)