R, 1.07.2022

AVASTUS ⟩ Ohtlik õhusaaste leiab tee kopsudest ajju

PM Tervis
Ohtlik õhusaaste leiab tee kopsudest ajju
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vereringe kaudu võib kopsudest jõuda ajju kuni kaheksa korda rohkem õhusaaste peenosakesi kui otse nina kaudu.
Vereringe kaudu võib kopsudest jõuda ajju kuni kaheksa korda rohkem õhusaaste peenosakesi kui otse nina kaudu. Foto: Shutterstock

Saastunud õhu sissehingamine võib viia mürgised osakesed vereringe kaudu kopsudest ajju, mis võib kaasa aidata neuroloogiliste kahjustuste ja häirete tekkele, näitab uus uuring.

Teadlased on avastanud võimaliku otsetee, mida mitmesugused sissehingatud peenosakesed kasutavad, ja näib, et ajus püsivad osakesed kauem kui teistes peamistes organites, vahendab Medical Xpress.

Birminghami ülikooli ja Hiina uurimisasutuste teadlastest koosnev rahvusvaheline meeskond avaldas tulemused Ameerika teaduste akadeemia ajakirjas.

Vereringe kui lukuauk

Teadlased leidsid inimese pea- ja seljaajuvedelikust erinevaid peenosakesi. Proovid olid võetud patsientidelt, kellel oli esinenud neuroloogilisi häireid.

«Meie teadmised õhus lendlevate peenosakeste kahjuliku mõju kohta kesknärvisüsteemile on lünklikud. See töö heidab valgust seosele osakeste sissehingamise ja kehas liikumise vahel,» kommenteeris uuringu kaasautor professor Iseult Lynch Birminghami ülikoolist.

«Andmed näitavad, et vereringe kaudu võib kopsudest jõuda ajju kuni kaheksa korda rohkem peenosakesi kui otse nina kaudu, lisades uusi tõendeid õhusaaste ja selle kahjulike mõjude kohta.»

Õhusaaste on paljude mürgiste komponentide kokteil, kuid tahked osakesed on tervise seisukohalt kõige murettekitavamad. Eriti peened osakesed suudavad pääseda keha kaitsesüsteemidest, sealhulgas lipsata immuunrakkude eest ja läbi tulla bioloogilistest barjääridest.

Tõstab haigusriski

Hiljutised tõendid on näidanud tugevat seost kõrge õhusaaste ja aju kõrgema põletikutaseme, samuti Alzheimeri tõvega sarnaste muutuste ja kognitiivsete probleemide vahel vanematel inimestel ja isegi lastel.

Teadlaste meeskond avastas, et sissehingatud osakesed võivad siseneda vereringesse pärast õhu-verebarjääri ületamist, jõudes lõpuks ajju ja põhjustades aju-verebarjääri ja ümbritsevate kudede kahjustusi. Ajusse sattudes oli osakesi raske eemaldada ja need säilisid seal kauem kui teistes elundites.

Leiud pakuvad uusi tõendeid tahkete õhusaaste osakeste riskidest kesknärvisüsteemile, kuid teadlased soovitavad edasi uurida, kuidas sissehingatud peenosakesed ajju jõuavad.

Märksõnad
Tagasi üles