Karjagina sõnul on suvel tõepoolest toitumise mõttes teatud eripärad. Kuid palava ilmaga tekib hea olukord ka patogeenide säilimiseks väliskeskkonnas ja paljunemiseks, seda nii toidu sees kui vees.
«Infektsiooni põhjuseks on nii viirused kui ka bakterid ning nende poolt produtseeritavad toksiinid. Infektsiooni võib saada erineval viisil: pesemata käed, pesemata puuviljad, aga ka valesti säilitatud toit või vale toidu käitlemisviis,» selgitas ta.
Lisaks infektsioonidele on Karjagina hinnangul levinud ka seedimisprobleemid – eriti kui liialdatakse lihaga. «Väga erinevate toitude segamisel võib kõhus tekkida raskustunne ja gaasid. Ka ülesöömine võib põhjustada kõhuvalu.»
«Et suvi on paljude jaoks reisimiste aeg, pole harv juhus, et organism võib reageerida võõrale toidule kõhulahtisuse või -kinnisusega, aga ka rohke gaasi tekke või raskustunnega kõhus,» lisas ta.
Ära unusta köögivilju ja täisteravilja
Ent kuidas siis suvisel hooajal toituda? Proviisori sõnul on oluline mõõdukus, seda nii suvel kui ka aastaringselt. «Grillihooajal ei tohiks unustada köögivilju – siin on on väga teretulnud värske salat koos maitsetaimede (nt till, petersell, pune, basiilik jne) ja hea õliga,» soovitas Karjagina.
Kindlasti ei tohiks unustada täisteravilja. «Pärast grill-liha ei soovitaks magustoiduks süüa puuvilju ja marju – pigem sobivad need sellises olukorras vahepalaks,» lisas ta.
Samuti tuletas Karjagina meelde, et parim janukustutaja on puhas vesi. «Kui tavaline vesi tundub igav, võib lisada nt sidrunimahla, kurki, erinevaid marju, piparmünti. Suhkrut lisada pole kindlasti tarvis.»