TAI: Eestis diagnoositi mullu psüühika- ja käitumishäireid enam kui 93 000 juhul

Raske depressiooni tekkimise riski vähenemiseks on olulised tervislikud eluviisid. Foto: Shutterstock

Tervise arengu instituudi (TAI) tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud psühhiaatriateenuse statistikast selgub, et 2021. aastal esines psühhiaatri vastuvõtul käinud inimestel psüühika- ja käitumishäireid kuue protsendi võrra enam kui aasta varem. Samas registreeriti neid protsendi võrra vähem kui koroonapandeemia algusaastale eelnenud 2019. aastal.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal diagnoosisid psühhiaatrid 2021. aastal oma patsientidel psüühika- ja käitumishäireid enam kui 93 000 juhul, üle 5000 võrra rohkem kui 2020. aastal.

«Koroonapandeemia algusaasta kitsenduste järel taastus 2021. aastal võimalus saada vaimse tervise murega psühhiaatri vastuvõtule,» kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Reet Nestor. «Täiendava võimalusena võtsid psühhiaatrid laialdasemalt kasutusele kaugvastuvõtud.»

Läbi aastate on psühhiaatrid diagnoosinud naistel rohkem psüühika- ja käitumishäireid kui meestel. Nii esines ka 2021. aastal naistel psüühika- ja käitumishäireid kolmandiku võrra meestest rohkem. 2020. aastaga võrreldes oli psühhiaatri vastuvõtul olnud naistel seitse protsenti enam psüühika- ja käitumishäireid, samas kui meestel oli kasv viis protsenti. Koroonapandeemia eelse 2019. aastaga võrreldes oli meestel viie protsendi võrra vähem psüühika- ja käitumishäireid, kuid naistel neid kahe protsendi võrra rohkem.

Uusi haigusjuhte registreerisid psühhiaatrid 17 protsendi võrra rohkem kui 2020. aastal ja viis protsenti enam kui 2019. aastal. Sagedasimaks diagnoosiks oli ärevus-, stressiga seotud ja kohanemishäired – seda nii meestel kui naistel. Selline diagnoos esines enam kui kolmandikul uutest haigusjuhtudest: viis juhtu 1000 mehe ja kaheksa juhtu 1000 naise kohta. Teine enam levinud diagnoos oli meeleoluhäired, sealhulgas depressioon, mida esines naistel kaks korda rohkem kui meestel. Meestel oli enam esinenud diagnoosiks ka psühhoaktiivsete ainete, eriti alkoholi liigtarvitamisest tingitud häired.

2021. aastal registreeriti kaheksa protsenti psüühika- ja käitumishäiretest alla 15-aastastel lastel, kellest 63 protsenti olid poisid. Viimased kaks aastat on lapsi psühhiaatri vastuvõtule jõudnud vähem, seega on neil ka psüühika- ja käitumishäireid vähem diagnoositud. 2021. aastal oli neid 12 protsenti vähem kui aasta varem ja 20 protsenti vähem kui koroonapandeemia eelsel 2019. aastal. Alla 15-aastaste patsientide hulgas olid levinumad diagnoosid psühholoogilise arengu häired ja lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, nendest peamiselt hüperkineetilised häired.

Psühhiaatria päevaravil viibis 2021. aastal kaks korda rohkem inimesi kui ravipiirangutega 2020. aastal. Kasv tulenes alkoholitarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete päevaravist.

Psühhiaatria haiglaravil oli 9439 patsienti, kolm protsenti enam kui 2020. aastal, kuid 10 protsenti vähem kui 2019. aastal. Neist 77 patsienti olid ravil kauem kui aasta. Psühhiaatria haiglaravi kestis keskmiselt 17 päeva, olles päeva võrra lühem kui eelmistel aastatel.

2021. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise arengu instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Psühhiaatri diagnoositud psüühika- ja käitumishäired aastatel 2015-2021.

TAI