Teadlased leidsid mooduse, kuidas südant pärast infarkti taastada

Kas sugu mängib infarkti tõsiduses rolli? Uuringute kohaselt on infarkt naistele suureks ohuks. Foto: Shutterstock

Teadlased on välja töötanud uue tehnika, mis suudab pärast infarkti südamelihase rakke taastada, vahendab Science Alert.

Kuigi seda on seni testitud ainult hiirtel, võib see osutuda tulevikus ka inimestel elupäästvaks ravimiks.

Tehnikas kasutatakse sünteetilist ribonukleiinhapet (mRNA), mis loob DNA järjestuste «plaani», mida keha kasutab meie rakke moodustavate ja reguleerivate valkude ehitamiseks. Kohandades mRNA-d saavad teadlased anda erinevaid juhiseid erinevate bioloogiliste protsesside tarbeks.

Uued antud juhised südamelihase rakkude paljunemiseks käivad kahe muteerunud transkriptsioonifaktori Stemini ja YAP5SA vahendusel.

Põhimõtteliselt on idee panna südamelihase rakud, millel on muidu piiratud taastumisvõime, toimima rohkem nagu tüvirakud, mida keha saab muuta mitmesugusteks muudeks spetsiifilisteks rakkudeks.

«Keegi pole suutnud seda seni sellisel määral teha ja arvame, et sellest võib saada võimalik ravi inimestele,» ütleb bioloog Robert Schwartz Texase Houstoni ülikoolist.

Vähem kui üks protsent täiskasvanud südamelihase rakkudest suudavad taastuda – surevad südamelihase rakud on enamasti samad, mis meil on olnud alates esimesest elukuust – ja see tähendab, et südameinfarkt ja südamehaigused võivad jätta südame haprasse olukorda.

Nii koekultuuri kui ka elusate hiirtega tehtud katsetes näidati, et Stemin lülitas südamelihase rakkudes sisse tüvirakkudele sarnased omadused, samas kui YAP5SA soodustas nende kasvu ja paljunemist.

Kahjustunud südamega elushiirte uuring näitas, et südamelihase rakkude tuumad paljunesid 24 tunni jooksul pärast transkriptsioonifaktorite Stemini ja YAP5SA süstimist vähemalt 15 korda.

«Kui mõlemad transkriptsioonifaktorid süstiti infarktiga täiskasvanud hiire südamesse, olid tulemused vapustavad,» ütleb Schwartz.

«Labor avastas, et südamerakud paljunesid kiiresti ühe päeva jooksul, samas kui järgmise kuu jooksul saavutasid südamed peaaegu normaalse südame pumpamisfunktsiooni ja olid vähese armistumisega.»

Teadlased teatavad, et rakkudele lisatud sünteetiline mRNA kadus mõne päevaga, nagu ka meie kehas toodetud mRNA.

Jääb veel näha, kas lähenemisviisi saab inimestele edukalt üle kanda – toimiva ravi välja töötamiseks on vaja veel aastaid uurimistööd –, kuid uurimistöö eest vastutav meeskond on selle edus kindel.