Juunis algas ametlik suplushooaeg

Algas suplushooaeg. Foto: Kristjan Teedema/Scanpix

Juunis avati Eestis ametlik suplushooaeg, mis kestab augusti lõpuni. Ametlik hooaeg avatakse supluskohtades, mis on hooldatud ja korrastatud, tagatud on ujujate ohutus, olemas on info veekvaliteedi ja valdaja kohta.

Hooaeg avati 53 supluskohas, kus toimub veeseire maist augustini. Lisaks veekvaliteedile jälgitakse, et vees ei oleks jäätmeid, prügi, õli ega sinivetikate poolt põhjustatud õitsenguid.

Terviseameti keskkonnatervise peaspetsialisti Aune Annus-Urmeti sõnul on võetud veeproovid kõikidest randadest, avatud supluskohtade veekvaliteet on väga hea.

«Võrreldes eelmise aastaga lisandub uue supluskohana Haabneeme rand Viimsis, nimekirjast jäi välja Pärnu Raeküla rand. Samuti ei avata hooaega veel Valgamaa Pedeli paisjärve rannas ning Jõgevamaa Aidu, Kamari ja Mustjõe supluskohtades,» selgitas ta ja lisas, et Raeküla ranna suplusvee kvaliteet on viis aastat järjest olnud halb, mistõttu tuleb sellest hooajast rakendada alalist soovitust seal mitte supelda.

Ametlik hooaeg avati Harjumaal, Järvamaal ja Tartumaal seitsmes supluskohas, Ida-Virumaal kuues, Hiiumaal viies, Pärnumaal neljas, Läänemaal, Valgamaal ja Võrumaal kolmes, Lääne-Virumaal, Saaremaal ja Viljandimaal kahes ning Jõgevamaal ühes supluskohas. Kõigist neist supluskohtadest on võetud esimesed proovid ja tulemuste põhjal on veekvaliteet hea.

Lisaks supluskohtadele tehakse veeseiret ka teistes avalikes veekogudes. Kokku jälgitakse suplusvee olukorda enam kui sajas supluskohas või avalikus veekogus. Harjumaal kontrollitakse veekvaliteeti 29 veekogus, Tartumaal 19, Järvamaal 11, Ida-Virumaal kümnes, Pärnumaal ja Hiiumaal seitsmes, Jõgevamaal neljas, Valgamaal ja Lääne-Virumaal viies, Viljandimaal ja Võrumaal neljas, Läänemaal ja Saaremaal kolmes ning Raplamaal ühes veekogus.

Kõigi supluskohtade ja avalike veekogude suplusvee seireandmed avalikustatakse Terviseameti lehel.

Rohkem infot supluskohtadest saab SIIT.