Rahvusvaheline Nefroloogide Selts ja Rahvusvaheline Neerufondide Föderatsioon on kuulutanud märtsi teise neljapäeva ehk 8. märtsi ülemaailmseks neerupäevaks, mida tänavu tähistatakse juba seitsmendat korda ka Eestis.
Ülemaailmse neerupäeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust neerudest, nende ülesannetest ning võimalikest ohtudest ning ergutada nii inimesi endid kui perearste kontrollima neerusid ja vajadusel pöörduma nefroloogi ehk neeruarsti vastuvõtule.
Neerud filtreerivad iga päev 200 liitrit verd ning eemaldavad organismist ainevahetuse jääkained ja ülearuse vedeliku. Neerud aitavad kontrollida ka vererõhku, toota punaseid vereliblesid ja reguleerivad luu ainevahetust.
Regionaalhaigla nefroloogiakeskuse juhataja Merike Luman juhib tähelepanu tõsisasjale, et neerukahjustus kulgeb sageli varjatult, mistõttu jääb neeruhaiguse avastamine ja ravi hiljaks. Neeruhaigus puudutab tema sõnul tunduvalt rohkem inimesi kui osatakse arvata. Erinevate uuringute alusel võib väita, et üks inimene kümnest kannatab mingi neeruhaiguse või -kahjustuse all.
Diabeet ja kõrgvererõhutõbi on juhtival kohal kroonilise neerupuudulikkuse põhjustes, kuid neerukahjustuse süvenemist dialüüsravi vajaduseni on varajase ja õige raviga võimalik aeglustada.
«Kroonilise neerukahjustusega patsientide risk enneaegsele surmale kardiovaskulaarse haiguse tõttu on sada korda suurem kui oht, et neil kujuneb lõpp-staadiumi neerupuudulikkus. Seetõttu on neerukahjustuse varajase avastamise ja raviga võimalik mitte ainult aeglustada või ära hoida neerupuudulikkuse progresseerumist, vaid ka vähendada kardiovaskulaarset haigestumist ja suremust,» selgitas Luman.
Väga oluline roll neeruhaiguste varajasel avastamisel ning ravil on perearstide ja nefroloogide tihedal koostööl, mille üheks väljundiks vastastikusel infovahetamisel ja konsultatsioonil on ühiste teabepäevade korraldamine.